Text:Europeesk Charta 1992

COUNCIL OF EUROPE

CONSEIL DE L'EUROPE


European Charter
for Regional
or Minority Languages


Charte européenne
des langues régionales
ou minoritaires


Europeesk karta för regjunool- an
manerhaidspriaken


FRISIAN VERSION
UNOFFICIAL TRANSLATION

Europeesk karta för regjunool- an

manerhaidspriaken¹

Straasborig/ Strasbourg, 5.XI.1992

¹detheer as nian amtelk auersaatang

Pre-ambel


A stooten, wat tu a Europariad hiar an detheer karta onerskrewen haa,

haa det diaram den, auer a Europariad det mual hee, dön stooten enööder naier tu fun,
am jar ideaalen an auertjüügingen, wat jo tup üüs arewdial haa, tu waarin an tu stipin;

haa det diaram den, auer det skülin faan dön nal regjunool- an
manerhaidspriaken faan Europa, huarfaan högen al miast ferswünjen san,
tu't aprochthualen an widjerkemen faan a traditjuunen an det kultüürelsk
rikduum faan Europa bidrait;

haa det diaram den, auer det rocht priwoot an uk uun'töfentlik leewent en
regjunool- of manerhaidspriaken tu brüken, en rocht as, wat en mensk ei
nimen wurd kön. Det paaset uk tu a internatjunool pakt faan a Ferianten
Natjuu[n]en, huar det am bürgerlik an politiisk rochten gungt an tu a toocht
faan a konwentjuunen faan a Europariad tu't skülin faan menskenrochten
an grünjfreihaiden;

mä a toocht am det werk, wat faan a KSZE den wurden as, fööraal uk mä't
„Final Act” uun Helsinki 1975 an mä't dokument faan't Kopenhuuwener
draapen 1990;

wel a wäärt faan a interkulüürelsk ferbinjingen an a muarspriakighaid
düütelkmaage, uk wan detdiar skülin an stipin faan a regjunool- of
manerhaidspriaken ei tu en efterdial för' t brüken an liaren faan a
amtsspriaken wurd skul;

haa det mä det weden den, det at skülin an stipin faan a regjunool- of
manerhaidspriaken uun dön ferskeelig lunen an regjuunen faan Europa
wichtig as för de apbau faan en Europa, wat üüb a grünj faarı demookratii
an a kultüürel maningfualighaid ban a natjunool „Souveränität” an
stoodsgrensen, stäänt;

an mä de toocht am dön ual an woksen traditjuunen uun dön ferskeelig
regjuunen uun dön stooten faan Euroopa,
san sodening aueriankimen:


Dial I- Algemian bestemingen


Artikel 1 - Ütjdrüksferklaaring

Uun a san faan detheer karta:

a. määnt de ütjdrük "regjunool- of manerhaidspriaken " spriaken:
i. wat sant ualing tidj en uun en was regjuun faan en stoot faan
bürgern faan dediar stoot brükt wurd, wat tu en skööl hiar,
wat tup maner lidj täält üüs a öödern uun a stoot, an
ii. wat jo faan't amtsspriak of a amtsspriaken faan a stoot onerskias;
iii. hi määnt oober ei dialekten faan't amtsspriak of spriaken, faan
lidj, wat tuwaandert san;
b. määnt de ütjdrük "regjuun, huar a regjunool- of manerhaidspríak
brükt wurt", det geograafsk regjuun, huar det neemd spriak, det aard
faan en skööl as ham ütjtudrüken, wat det auernemen faan skül- an
stipartikler faan detheer karta, rochtfíardigt
c. määnt de ütjdrük "ei-tu'n-regjuun-bünjen spriak" spriaken, wat
faan ööder stootsbürgen brükt wurd, an wat jo faan't spriak of a spriaken, wat
faan üöder stootsbürgern brükt wurd, onerskias an wat ei tu en was
regjuun hiar, oober likewel sant ualing tidjen uun dediar stoot
snaaket wurd.

Artikel 2 - Ferplachtingen

1. Arke ferdrachspartei ferplachtet ham, dial II för aal dön regjunool- of
manerhaidspriaken tu auernemen, wat at ban sin grensen jaft, wat oner a
ütjdrüksferklaaring faan artikel 1 faal.
2. Betaanjen üüb arke spriak, wat efter artikel 3 tu a ratifikatjuun, gud- of
uunerkeenen neemd wurden as, ferplachtet ham arke ferdrachspartei, tu't
manst fiiwandörtig paragraafen of onerparagraafen ütj dial III tu
auernemen, diaroner tu't manst trii faan artikel 8 an trii faan artikel 12 an
faan dön artíkler 9, 10, 11 an 13 tu't manst een.

Artikel 3 - Nauer bestemingen för't amsaaten

1. Arke ferdrachsstoot beskraft uun sin ratifikatjuuns-, gudkeen- of
uunerkeen-uurkun arke regjunool- of manerhaidspriak of en man brükt
amtsspriak, wat uun't hiale lun of bluat uun en dial diarfaan brükt wurt,
huarför dön efter artikel 2 paragraaf 2 ütjsoochten bestemingen auernimen
wurd.
2. Uk leeder kön arke ferdrachspartei tu arke tidj bi a generoolsekretäär
uundu, det at ferplachtingen auernaamt, wat jo ütj ööder bestemingen
faan't karta erjiiw, wat ei al uun sin ratifikatjuuns-, gudkeen- of uunerkeen-
uurkun beskrewerı san, of det at paragraaf 1 för ööder regjunool- of
manerhaidspriaken of för en man brükt amtsspriak, wat uun't hiale lun of
bluat uun en dial diarfaan brükt wurt, auernimen wurd.
3. Dön ferplachtingen, wat efter paragraaf 2 iingingen wurden san, san ei tu
skiasen faan a ratifikatjuun of faan't gud- of uunerkeenen an jil sant de dai
faan jar notifikatjuun.

Artikel 4 - Reeglingen an bestemingen, wat at al jaft

1. Dön bestimingen faan detheer karta wel ei dön rochten, wat al troch a
europeesk menskenrochkonwentjuun bestun, beskeer.
2. Detheer karta reert ei uun ufmaagingen, wat at al jaft an wat dön regjunool-
of manerhaidspriaken, of lidj, wat sok spriaken brük, beeder stöne, wat al
faan een ferdrachspartei of tesken muar ferdrachsparteien iingingen
wurden san.

Artikel 5 - Ferplachtingen, wat at al jaft

Detheer karta kön ei so ütjlaanj en wurt, det hoker det rocht hee irgentwat tu
du[n], wat jin a mualen faan a Ferianet Natjuunen of j in a natjunool
„Souveränität“ an stoodsgrensen gungt.

 

Artıkel 6 - Informatjuun

Dön ferdrachsparteien ferplachte jo diarför tu surgin, det dön behörden,
organısatjuunen an at lidj, wat det uungungt, am dön rochten an plachten,
wat uun detheer karta feestlaanjen san, beskias witj.


Dial II - Mualen an reegeln uun aueriansteming mä
artıkel 2 paragraaf 1


Artikel 7 - Mualen an reegeln

1. För dön regjuunen, huar regjunool- of manerhaidspriaken brükt wurd, lei
dön ferdrachsparteien efter a situatjuun faan arke spriak för jar politiik,
för't gesetsen-maagin an a praksis dönheer mualen an reegeln feest:
a. at uunerkeenen faan, a regjunool- of manerhaidspriaken üüs tiaken
faan't kultüürelsk rikduum;
b. det aachtin faan det geograafsk regjuun faan arke regjunool- of
manerhaidspriak, am seeker tu stelen, det bestunen of nei
amtsiindialingen det stipin faan a regjunool- of manerhaidspriak,
wat bedraapt as, ei behanre;
c. det det nuadig as, resoluut tu haanlin bi't stipin faan a regjunool- of
manerhaidspriaken, am jo tu skülin;
d. at laachter tu maagin a regjunool- of manerhaidspriaken uun't
öfentlik leewent an priwoot tu skriiwen an snaakin an/of uk det
brüken faan sok spriaken tu stipin;
e. det aprochthualen an widjerfun faan ferbinjingen uun dön beriken,
wat faan detheer karta ufdekt wurd, tesken en skööl, wat en
regjunool- of manerhaidspriak brükt, tu ööder sköölen uun desalew
stoot, wat detsalew of en eenelk spriak brük an det apbauen faan
kultüürelsk ferbinjingen tu ööder sköölen uun dediar stoot, wat
ööder spriaken brük;
f. det fersurgin mä paasent onerrachtsmedeln an -fuarmer tu't liaren
faan regjunool- of manerhaidspriaken för ale paaselk stuufen;
g. det fersurgin mä iinrachtingen, wat lidj, wat en regjunool- of
manerhaidspriak ei snaake, oober uun en regjuun lewe, huar't brükt
wurt, at mögelk maaget det tu liaren, wan jo wel;
h. det stipin faan't studium an forschin uun a berik faan a regjunool-
of manerhaidspriaken bi a uniwersiteeten of eenelk iinrachtingen;
i. det stipin faan paasent fuarmer bi't tupwerkin uun dön beriken, wat
faan detheer karta ufdekt wurt, för regjunool- of manerhaidspriaken,

wat jüst so of uun en eenelk aard uun tau of muar stooten brükt
wurd.
2. A ferdrachsparteien ferplachte jo, wan jo det ei al haa, alet ufgrensin,
ütjslitjen, behanrin of föörtjin, wat ei rochtens as, ütj a wäält tu fun, wat det
brüken faan en regjunool- of manerhaidspriak bedraapt an diarüüb ütjracht
as, det bewaarin of widjerfun faan en regjunool- of manerhaidspriak tu
behanrin of tu gefeerdin. Wan wat tu'n föördial faan en regjunool- of
manerhaidspriaken den wurt, wat det likstelen faan dön spreegern faan
döndiar spriaken tu a öödern stípe skal of jar besoner laag uunpaaset as, as
ei üüs diskrimiarin faan spreegern faan widj er ferbriadet spriaken tu
ferstunen.
3. A ferdrachsparteien ferplachte jo, troch sanfol dun det ferstendnis tesken
aal spriaksköölen uun't lun tu stipin, sodening det jo aachting, ferstendnis
an tolerans jinauer a regjunool- of manerhaidspriaken uun a mualen für a
ütjbilding uun a lunen mäiinnem an a masenmeedien turiad, uk döndiar
mualen tu fulgin.
4. Bi't feestleien faan jar politiik, wat a regjunool- of manerhaidspriaken
bedraapt, beteenk dön ferdrachsparteien det, wat faan sköülen, wat so'n
spriak brük, föördraanjen wurden as tu det, wat jo brük an wat jo wankse.
Jar wurd föörslaanjen, wan't nuadig as greemien, wat a behörden beriad
uun aal uungeleegenhaiden faan a regjunool- of manerhaidspriaken
iintusaaten.
5. A ferdrachsparteien ferplachte jo, dön uun dön paragraafen 1 bit 4 neemd
reegeln efter a san för ei-tu'n-regjuun-bünjen spriaken tu auernemen.
Oober för döndiar spriaken as det, wat för jo ufmaaget wurd, am detheer
karta amtusaaten, fleksibel feestlaanjen, huarbi det, wat dön sköölen, wat
döndiar spriaken brük, wanske an brük, mäbetoocht wurd an jaı- traditjuun
an aard aachtet.


Dial III - Medeln tu't stipin för't brüken faan
regjunool- of manerhaidspriaken uun't öfentlik
leewent paasent tu dön efter artikel 2 paragraaf 2
iingingen ferplachtingen


Artikel 8 - Ütjbilding

1. För a berik ütjbilding ferplaachte jo dön ferdrachsparteien, uun a regjuun,
huar so'n spriak brükt wurt, efter a situatjuun faan arke spriak an saner det
a onerracht uun't amtsspriak of a amtsspriaken faan a stoot diaroner last:
a.
i. föör-skuul ütjbilding uun döndiar regjunool- of
manerhaidspriaken uuntubeeden of

ii. en graten dial faan a föör-skuul ütjbilding uun döndiar
regjunool- of manerhaidspriaken uuntubeeden of
iii. ian faan dön oner i an ii föörsen saagen tu't manst för dön
skuuljongen tu auernemen, huar a familjin det ferlang, wan
diar nooch skuuljongen san, of
iv. wan ei dön stoodelk steeden tustendig san för a föör-skuul
ütjhilding, dön oner i bit m försen saagen tu stipin an/of tu
turiaden;
b.
i. grünjskuulonerracht uun döndiar regjunool- of
manerhaidspriaken uuntubeeden of
ii. en graten dial faan a grünjskuulonerracht uun döndiar regjunool-
of manerhaidspriaken uuntubeeden of
iii. ban a grünjskuulonerracht a onerracht uun döndiar regjunool-
of manerhaidspriaken üüs feest iinbaud dial faan a liarploon
mätunemen of
iv. ian faan dön oner i an ii föörsen saagen tu't manst för dön
skuuljongen tu auernemen, huar a familjin det ferlang, wan
diar nooch skuuljongen san;
c.
i. onerracht uun a sekundaarberik uun döndiar regjunool- of
manerhaidspriaken uuntubeeden of
ii. en graten dial faan a onerracht uun a sekundaarberik uun
döndiar regjunool- of manerhaidspriaken uuntubeeden of
iii. ban a sekundaarberik a onerracht uun döndiar regjunool- of
manerhaidspriaken üüs feest iinbaud dial faan a liarploon
mätunemen of
iv. ian faan dön oner i an ii föörsen saagen tu't manst för dön
skuuljongen tu auernemen, wat of - wan det paaset - huar a
familjin det ferlang, wan diar nooch skuuljongen san;
d.
i. de ütjbilding för a beruuf uun döndiar regjunool- of
manerhaidspriaken uuntubeeden of
ii. en graten dial faan a ütjbilding för a beruuf uun döndiar
regjunool- of manerhaidspriaken uuntubeeden of
iii. ban a ütjbilding för a beruuf a onerracht uun döndiar
regjunool- of manerhaidspriaken üüs feest iinbaud dial faan a
líarploon mätunemen of
iv. ian faan dön oner i an ii föörsen saagen tu't manst för dön
skuuljongen tu auernemen, wat of - wan det paaset - huar a
familjen det ferlang, wan diar nooch skuuljongen san;
e.
i. bi a uniwersiteeten an ööder huuchskuulen onerracht uun dön
regjunool- of manerhaidspriaken uuntubeeden of

ii. mögelkhaiden för't studium faan döndiar spriaken uun
studienfeeken bi a uniwersiteeten an ööder huuchskuulen
uuntubeeden of
iii. wan ei dön stoodelk steeden för a huuchskuulen tusterıdig san
an sodening dön saagen oner i an ii auernimen wurd kön, tu
turiaden an of tu tuleeten, det bi a uniwersiteeten an ööder
huuchskuulen onerracht uun dön regjunool- of
manerhaidspriaken of mögelkhaiden för't studium faan
döndiar spriaken uun studienfeeken uunbeeden wurd;
f.
i. diarför tu surgin, det uun a woksenen- an widjerbilding
kursen uunbeeden wurd, wat för't miast of hial uun dön
regjunool- of manerhaidspriaken ufhelen wurd, of
ii. sok spriaken üüs feeker för woksenen- an widjerbilding
uuntubeeden of
iii. wan ei dön stoodelk steeden för a woksenenbildin tustendig
san, det uunbeeden faan sok spriaken üüs feeker för
woksenen- an widjerbilding tu stipin an/of tu turiaden;
g. för onerracht faan histoore an kultüür, wat ham uun't regjunool- of
manerhaidspriak wederspeegelt, tu surigin;
h. för ütj- an widjerbilding faan a skuulmääster tu surgin, wat für't
amsaaten faan a paragraafen a bit g nuadig san, wat a ferdrachspartei
auernimen haa;
i. ian of muar greemien iintusaaten, wat det auerwache, wat für't
iinfeeren of ütjbauen faan a onerracht uun dön regjunool- of
manerhaidspriaken den wurden as an wat diarbi amkimen as, an
diarauer stödig berachten skriiw, wat uk bekäänd maaget wurd.
2. Bi a ütjbilding ferplachte jo dön ferdrachsparteíen uk för ööder regjuunen
üüs dönen, huar a regjunool- of manerhaidspriakerı sant ualing tidjen brükt
wurd, onerracht uun en regjunool- of manerhaidspriak of onerracht uun
detdiar spriak för ale paaselk stuufen tu tuleeten, so'n onerracht tu turiaden
of ham uunbeed, wan diar nöögen en regjunool- of manerhaidspriak
snaake.

Artikel 9 - Justiitsamten

1. Dön ferdrachsparteien ferplachte jo för döndiar gerichtdistrikten, huar soföl
lidj en regjunool- of manerhaidspriak brük, det dön fulgin saagen
uunbroocht san, efter a situatjuun faan arke faan döndiar spriaken an oner a
ferütjsaating, det det amsaaten faan dön mögelkhaiden uun deheer
paragraaf efter a meeníng faan a rochters en orntelk rochtspreeging ei
behanert:
a. bi stroof-ferfaaren:

i. diarför tu surgin, det a gerichten üüb uundrach faan ian faan
dön parteien det ferfaaren uun dön regjunool-
of manerhaidspriakerı trochfeer, an/of
ii. seekertustelen, det de uunklaaget det rocht hee, sin regjunool-
of manerhaidspriak tu brüken, an/of
iii. diarför tu surgin, det uundracher an bewismedeln, ianerlei of
müntelk of skraftelk, ei bluat diaram ei tuleet wurd, auer jo
uun en regjunool- of manerhaidspriak skrewen san, an/of
iv. wan at ferlangt wurt, papiaren, wat mä't gerichtsferfaaren
tuphinge, uun detdiar regjunool- of manerhaidspriak tu
skriiwen, wan't nuadig as, mä halep faan auersaatern an
auersaatingen, saner det det för de, wat det bedraapt, wat tu
koostin komt;
b. bi zivil-ferfaaren:
i. diarför tu surgin, det a gerichten üüb uundrach faan ian faan
dön parteien det ferfaaren uun dön regjunool- of
manerhaidspriaken trochfeer, an/of
ii. tutuleeten, det en prusespartei, wan't persöönelk för gericht
apdaage skal, sin regjunool- of manerhaidspriak brük kön,
saner det at ham wat tu koostin komt, an/of
iii. tutuleeten, det uurkunen an bewismedeln uun dön regjunool-
of manerhaidspriaken föörlaanjen wurd,

wan't nuadig as, mä halep faan auersaatern an auersaatingen;

c. bi ferfaaren för gerichten för ferwaltingssaagen:
i. diarför tu surgin, det a gerichten üüb uundrach faan ian faan
dön parteien det ferfaaren uun dön regjunool- of
manerhaidspriaken trochfeer, an/of
ii. tutuleeten, det en prusespartei, wan't persöönelk för gericht
apdaage skal, sin regjunool- of manerhaidspriak brük körı,
saner det at ham wat tu koostin komt, an/of
iii. tutuleeten, det uurkunen an bewismedeln uun dön regjunool-
of manerhaidspriaken föörlaanjen wurd,

wan't nuadig as, mä halep faan auersaatern an auersaatingen;

diarför tu surgin, det det dönen ei wat tu koostin komt, wat faan't
auernemen faan dön onerparagraafen i an m faan dön paragraafen b
an c an faan det halep faan auersaatern an auersaatingen bedraapt san

2. Dön ferdrachsparteien ferplachte jo:
a. det rochtsgültighaid faan uun't lun skrewenen rochtsuurkunen ei
bluat diaram ei uuntuerkeenen, auer jo uun en regjunool- of
manerhaidspriak skrewen san, of
b. det rochtsgültighaid faan uun't lun skrewenen rochtsuurkunen uun't
ferheltnis tesken dön parteien ei bluat diaram ei uuntuerkeenen, auer
dön uurkunen uun en regjunool- of manerhaidspriak skrewen san, an
föörtusen, det jo jin bedialigt traaden, wat döndiar spriaken ei brük,
oner a ferütjsaating uunnimen wurd kön, det jo a íinhual faan a
uurkunen faan det (dön) persuun(en), wat dön uurkunen benatigt
(benatige), keen, of
c. det rochtsgültighaíd faan uun't lun skrewenen rochtsuurkunen uun't
ferheltnis tesken dön parteien ei bluat diaram ei uuntuerkeenen, auer
dön uurkunen uun en regjunool- of manerhaidspriak skrewen san.
3. Dön ferdrachsparteien ferplachte jo, a wichtigsk gesets-teksten faan a stoot
an fööraal uk dönen, wat jo üüb persuunen betji, wat döndiar spriaken
brük, uun dön regjunool- of manerhaidspriaken tu ferfeeging tu stelen, wan
jo ei ööders tu ferfeeging stun.

Artikel 10 - Ferwaltingsbehörden an öfentlik serwisbedriiwen

1. Ban a ferwaltingsdistrikten faan a stoot, huar soföl lidj en regjunool- of
manerhaidspriaken brük, det dön fulgin saagen uunbroocht san, efter a
situatjuun faan arke spriak ferplachte jo a ferdrachsparteien, sowidj det tu
tumudin as:
a.
i. diarför tu surgin, det dön ferwaltingsbehörden dön regjunool-
of manerhaidspriaken brük, of
ii. diarför tu surgin, det dön betiinsteten, wat nai mä't lidj tu dun
haa, dön regjunool- of manerhaidspriaken bi jar werk benatige
kön, wan jo uun döndiar spriaken uunsnaaket - of skrewen
wurd, of
iii. diarför tu surgin, det lidj, wat regjunool- of
manerhaidspriaken brük, uun döndiar spriaken müntelk of
skraftelk uundracher stel an en swaar fu kön, of
iv. diarför tu surgin, det lidj, wat regjunool- of
manerhaidspriaken brük, uun döndiar spriaken müntelk of
skraftelk uundracher stel kön, of
v. diarför tu surgin, det lidj, wat regjunool- of
manerhaidspriaken brük, uun döndiar spriaken uffaadet
uurkunen rochtsgültig föörleí kön;
b. algemian ferwaltingsbestemingen an -formulaaren uun dön
regjunool- of manerhaidspriaken of uk uun tau spriaken tu't lidj
ütjtudun;

c. tutuleeten, det a ferwaltingsbehörden skriiwen uun en regjunool- of
manerhaidspriak uffaade.
2. För a lokaal an regjunool behörden, huar uun a berík soföl lidj dön
regjunool- of manerhaidspriaken brük, det dön fulgin saagen uunbroocht
san, ferplachte jo dön ferdrachsparteien, det fulgin tu tuleeten an/of tu
turiaden:
a. det brüken faan regjunool- of manerhaidspriaken ban a regjunool of
lokaal behörden;
b. det mögelkhaid, det persuunen, wat regjunool- of
manerhaidspriaken brük, müntelk of skraftelk uundracher uun
döndiar spriaken stel kön;
c. det amtelk skraften faan a regjunool behörden uk uun döndiar
regjunool- of manerhaidspriaken bekääntmaaget wurd;
d. det amtelk skraften faan a lokaal behörden uk uun döndiar
regjunool- of manerhaidspriaken bekääntmaaget wurd;
e. det brüken faan regjunool- of manerhaidspriaken faan a regjunool
behörden uun jar riadsfersaamlingen, saner oober det brüken faan't
amtsspriak of a amtsspriaken faan a stoot ütjtuslütjen;
f. det brüken faan regjunool- of manerhaidspriaken faan a lokaal
behörden uun jar riadsfersaamlingen, saner oober det brüken faan't
amtsspriak of a amtsspriaken faan a stoot ütjtuslütjen;
g. det benatgin of uunnemen faan ual an rocht fuarmen faan taareps- an
steednöömer uun dön regjunool- of manerhaidspriaken, wan nuadig
uun ferbinjing mä de nööm uun't amtsspriak of a amtsspriaken.
3. För a öfentlik serwís-Werken, wat faan dön ferwaltingsbehörden salew of
uun jar apdrach ütjfeerd wurd, ferplachte jo dön ferdrachsparteien, uun det
regjuun, huar regjunool- of manerhaidspriaken brükt wurd, efter a
sítuatjuun faan arke spriak an sowidj det tu tumudin as:
a. seekertustelen, det dön regjunool- of manerhaidspriaken bi dön
serwis-Werken brükt wurd, of
b. tu tuleeten, det persuunen, wat regjunool- of manerhaidspríaken
brük, uun döndiar spriaken en uundrach stel an en swaar fu, of
c. tu tuleeten, det persuunen, wat regjunool- of manerhaidspriaken
brük, uun döndiar spriaken en uundrach stel.
4. Dön ferdrachsparteien ferplachte jo, ian of muar faan dön fulgin saagen tu
auernemen, am dön faan jo auemimen bestemingen faan dön paragraafen 1,
2 an 3 amtusaaten:
a. tu auersaatingen of auersaater, so üüs jo brükt wurd;
b. tu't iinstelen an of uk ütjbildin faan beamten of ööder lidj faan a
öfentlik tiinst, üüs at wat brükt wurd;
c. wan det mögelk as, lidj faan a öfentlik tiinst, wat jo det wanske an
wat wat faan en regjunool- of manerhaidspriak ufwitj, uun det
regjuun iintusaaten, huar detdiar spriak brükt wurd.

5. Dön ferdrachsparteien ferplachte jo, det brüken of uunnemen faan
beeftnöömer uun dön regjunool- of manerhaidspriaken üüb uundrach, faan
dönen, wat bedraapt san, tu tuleeten.

Artikel 11 - Meedien

1. Dön ferdrachsparteien ferplachte jo, för dön spreegern faan regjunool- of
manerhaidspriaken uun dön regjuunen, huar döndiar spriaken brükt wurd,
efter a situatjuun faan arke spriak an sowidj stoodelk steeden diarauer- of
mäturiaden tu haan, saner de grünjsats faan a freihaid an a autonomii faan a
meedien ütj uug tu leeten, dönheer saagen tu auernemen:
a. sowidj radio an fernseen öfentlik apgoowen woornem:
i. det iinrachten faan tu't manst ian radiostatjuun an ian
fernseekanool uun dön regjunool- of manerhaidspriaken
seeker tu stelen of
ii. det iinrachten faan tu't manst ian radiostatjuun an ian
fernseekanool uun dön regjunool- of manerhaidspriaken tu
turiaden an/of det lachter tu maagin of
iii. paasent föörwerk diarför tu maagin, det a radiostatjuunen uun
dön regjunool- of manerhaidspriaken programen uunbeed;
b.
í. det iinrachten faan tu't manst ian radiostatjuun uun dön
regjunool- of manerhaidspriaken tu turiaden an/of det lachter
tu maagin of
ii. tu't reegelmiatig ütjstraalin faan radioprogramen uun
regjunool- of manerhaidspriaken tu turiaden an/of det lachter
tu maagin;
c.
i. det iinrachten faan tu't manst een fernseekanool uun dön
regjunool- of manerhaidspriaken tu turiaden an/of det lachter
tu maagin of
ii. tu't reegelmíatig ütjstraalin faan fernseeprogramen uun dön
regjunool- of manerhaidspriaken tu turiaden an/of det lachter
tu maagin of
iii. det produtsíarin an ferbríadin faan audio- an audiovisuell
produktjuunen uun dön regjunool- of manerhaidspriaken tu
turiaden an/of det lachter tu maagin;
d.
i. det apskaafin an/of aprochthualen faan tu't manst ian bleed
uun dön regjunool- of manerhaidspriaken tu turiaden an/of
det lachter tu maagin, of
ii. det reegelmiatig ütjbringen faan bleedartikler uun dön
regjunool- of manerhaidspriaken tu turiaden an/of det lachter
tu maagin, of

iii. dön muar-koosten faan döndiar meedien tu deken, wat
regjunool- of manerhaidspriaken brük, wan det rocht en
bihalep för dön meedien algemian föörsen hee, of
iv. dön bestunen reeglingen för bihalep för audiovisuell
produktjuunen uk für regjunool- of manerhaidspriaken tu
brüken;
e. a ütjbilding faan journalisten an ööder personool för meedien tu
stipin, wat regjunool- of manerhaidspriaken brük.
2. Dön ferdrachsparteíen ferplachte jo, de frei an direkt emfang faan radio- an
femseeprogramen ütj naibüürlunen uun en spriak seekertustelen, wat jüst
so of uun en eenelk aard üüs det regjunool- of manerhaidspriak brükt wurt,
an det ferbriadin faan radio- an fernseeprogramen ütj dön naibüürlunen
uun so'n spriak ei tu behanrin. Widj er ferplacht jo jo, seekertustelen, det
det freihaid a meening tu saien an det frei ferbriadin faan informatjuunen
uun dön prentmeedien uun en spriak, wat jüst so of uun en eenelk aard üüs
det regjunool- of manerhaidspriak brükt wurt, ei beknaapet wurt. Auer det
benatigin faan dön apfeerden freihaiden, plachten an feruunswurding mä
ham naamt, kön at oner hög, faan't gesets föörsen föörskraften,
bedingingen, beknaapingen of strooftrüüwingen, faal, wat uun en
demokraatsk seelskap uun't interes faan a nationool seekerhaid, a
stoodsgrensen of a öfentlik seekerhaid, för't aprochthualen faan a ordning
an at ferhanrin faan ferbreegen, det skülin faan sünjhaid an morool, det
skülin faan a gud ruuf of rochten faan öödern ei mast wurd kön, am det
ferbriadin faan fertrauelk tisingen tu ferhanrin of det uunsen an
ünparteilikhaid faan a rochtspreeging seekertustelen.
3. Dön ferdrachsparteien ferplachte jo, seekertustelen, det det intres faan a
spreegern faan regjunool- of manerhaidspriaken ban a greemien, wat at
felicht jaft an wat paasent tu a gesetsen skeeben san, wat för't seekerstelen
faan a freihaid an pluralismus faan a meedien feruunswurdelk san,
fertreeden san of mäbetoocht wurd.

Artikel 12 - Kultüürelsk werk an iinrachtingen

1. För det kultüürelsk werk an iinrachtingen - fööraal uk biblioteeken, video-
teeken, kultüür-zentren, museen, archiifen, akademien, teooter an kinoos
oober uk literatüür an filmproduktjuunen, traditjunelsk kultüürelsk
ütjdrükswiisen, festivals an a kultüürindustriien, huartu uk det benatgin
faan nei technoologiien hiart - ferplachte jo dön ferdrachsparteien, uun det
regjuun, huar sok spriaken brük wurd, sowidj stoodelk steeden diarauer- of
mäturiaden tu haan:
a. tu dön aanj fuarmen faan ütjdrükswiisen faan regjunool- of
manerhaidspriaken an det initiatiif diartu tu turiaden an a tugung tu
dön uun döndiar spriaken skeeben Werken tu stipin;

b. a tugung tu dön uun dön regjunool- of manerhaidspriaken skeeben
werken för ööder spríaken sodening tu stipin, det jo de berik faan
auersaatingen, synchronisationen, efter-synchronisationen an
onertitlin stipe an ütjbau;
c. uun regjunool- of manerhaidspriaken a tugung tu werken, wat uun
ööder spriaken skeeben wurden san, sodening tu stipin, det jo de
berik faan auersaatingen, synchronisationen, efter-synchronisationen
an onertitlin stipe an ütjbau;
d. seekertustelen, det dön för feruunstaltingen of för't stipin faan
kultüürelsk aktiwiteeten feruunswurdelk greemien bi saagen, wat jo
uun a gang fu of stipe, uun paaselk aard an wiis diarför surge, det det
weden an brüken faan regjunool- of manerhaídspriaken an dön
regjunool- of manerhaidkultüüren, mäbetoocht wurd;
e. saagen tu stipin, wat seekerstel, det dön für feruunstaltingen of för't
stipin faan kultüürelsk aktiwiteeten feruunswurdelk greemien lidj
haa, wat detdiar regjunool- of manerhaidspriak an at spriak/a
spriaken faan a öödern kön;
f. tu't direkt mäwerkin faan fertreedern faan spreeger faan en was
regjunool- of manerhaidspriak bi't aprachten faan iinrachtingen an at
ploonin faan kultüürelsk aktiwiteeten tu turiaden;
g. tu't skaafin faan ian of muar greemien, wat för saamlingen, apwaarin
an apfeeren of ütjdun faan uun dön regjunool- of manerhaidspriaken
skeeben Werken feruunswurdelk san, tu turiaden an/of det lachter tu
maagin;
h. wan nuadig, wedenskapelk tiinsten för auersaatingen an
terminologiien tu skaafin an/of tu stipin an tu betaalin, fööraal uk
för' t aprochthualen an apfun faan paasent terminologii uun arke
regjunool- of manerhaidspriak för ferwalting, hanel, ökonomii,
seelskap, technik of rocht.
2. För ööder gebiiten üüs dönen, huarför dön regjunool- of
manerhaidspriaken sant ualing tidj en brükt wurd, ferplachte jo dön
ferdrachsparteien, wan soföl lidj en regjunool- of manerhaidspriak brük,
det dön fulgin saagen uunbroocht san, paaselk kultüürelsk werk an
iinrachtingen paasent tu paragraaf 1 tu tuleeten, diartu turiad an/of
föörtusen.
3. Dön ferdrachsparteien ferplachte jo, bi jar kultüürpolitiik uun't ütjlun
regjunool- of manerhaídspriaken an jar kultüüren mätubeteenken.

Artikel 13 - Ökonoomsk an seelskapelk leewent

1. För't ökonoomsk an seelskapelk werk ferplachte jo dön ferdrachsparteien,
uun't hiale lun:
a. ütj jar rocht arke bestemingen ütjtunemen, wat det benatigin faan
regjunool- of manerhaidspriaken uun uu{r]kunen uun't ökonoomsk an

seelskapelk leewent, uk werkferdracher, an uun technisk papiaren an
beskriiwingen för produkten of bilaagen saner rocht ferbat of
beknaapet;
b. det apnemen faan klauseln, wat det brüken faan regjunool- of
manerhaidspriaken ütjslütj of beknaape, wat ban föörskraften faan
en bedriiw an priwoot-uurkunen tu't manst teskerı persuunen stun,
wat detsalew spriak brük, tu ferbeeden;
c. dun ütj a wäält tu skaafin, wat det brüken faan regjunool- of
manerhaidspriaken bi't ökonoomsk an seelskapelk werk behanre
skal;
d. det brüken faan regjunool- of manerhaidspriaken troch öödern üüs
dön oner dön onerparagraafen a bit c neemd saagen lachter tu maagin
an/of tu turiaden.
2. Bi't ökonoomsk an seelskapelk werk ferplachte jo dön ferdrachsparteien,
sowıdj dön stoodelk steeden tustendig san, uun det regjuun, huar dön
regjunool- of manerhaidspriaken brükt wurd, sowidj at tu tumudin as:
a. uun jar finans- an beenkföörskraften bestemingen aptunemen, wat tu
dön hanelstraditjuunen paase, wat det brüken faan regjunool- of
manerhaidspriaken bi't ütjstelen faan scheks, wakseln asw. of ööder
finansdokumenten möögelk maage, of, huar det paaset, det
trochfeeren faan sok bestemingen seekertustelen;
b. uun ökonoomsk - an sozial-beriken (öfentlik sektoor), wat jo lik
onerstun, wat för't stipin faan't brüken faan regjunool- of
manerhaidspriaken tu onernemen;
c. seekertustelen, det iinrachting so üüs kraankenhüsing, altersheimen
[an] heimen a mögelkhaid beed, spreeger faan en regjunool- of
manerhaidspriak, wat auer kraankhaid, äälerns of ütj ööder grünjen
halep brük, uun j ar aanj spriak aptunemen an tu behanlin;
d. mä paasent medeln seekertustelen, det seekerhaidsföörskrafterı uk
uun regjunool- of manerhaidspriaken tu fun san;
e. diarför tu surgin, det informatjuunen faan dön tustendig stoodelk
steeden am rochten faan a ferbrauchem uun regjunool- of
manerhaidspriaken tu fun san;

Artikel 14 - Tupwerkin auer a grensen wech

Dön ferdrachsparteien ferplachte jo:

a. bestunen aueriankemen tesken tau of muar stooten tu auernemen,
huar detssalew spriak jüst so of uun en eenelk aard brükt wurd, of jo,
wan nuadig, am't ufslütj en faan sok aueriankemen tu bemeutin, am
sodening kontakten tesken dön spreegen faan detsalew spriak uun
döndiar stooten uun dön beriken kultüür, bilding, informatjuun,
ütjbilding för a beruuf an widjerbilding tu stipin;

b. tugonsten faan a regjunool- of manerhaidspriaken det tupwerkin
auer a grensen wech, fööraal uk faan dön regjuunal of lokaal
behörden, huar uun a berik detssalew spriak jüst so of uun en eenelk
aard brükt wurd lachter tu maagin an tu stipin.


[Dial] IV - Benatgin faan't karta


Artikel 15 - Stödig berachten

1. Dön ferdrachsparteien lei a generoolsekretäär faan a Europariad, so üüs wat
det minísterkomitee at bestemet hee, stödíg en beracht auer jar politiik,
paasent tu a dial II faan detheer karta, an det praktiisk amsaaten faan dön
auernimen bestemingen efter dial III. A iarst beracht wurd ban det juar
föörlaanjen, wat üüb det íinsaaten faan a karta faan det ferdrachspartei
komt, dön ööder berachten wurd ale trii juar beeft a iarst föörlaanjen.
2. Dön ferclrachsparteien maage jar berachten bekäänd.

Artikel 16 - Preewin faan a berachten

1. Dön berachten, wat efter artikel 15 a generoolsekretäär faan a Europariad
föörlaanjen wurd, wurd faan en ekspertenütjschus, wat efter artikel 17
iinsaat wurd, preewet.
2. Organisatjuunen of ferianingen, wat uun en ferdrachspartei efter't rocht
grünjlaanjen wurden san, kön a ekspertenütjschus üüb fraagen henwise,
wat jo üüb dön faan a ferdrachspartei efter dial III faan detheer karta
iingingen ferplachtingen betji. Efter't konsultiarin faan detdiar
ferdrachspartei, kön a ekspertenütjschus döndiar informatjuuen bi't
ütjwerkin faan de, uun paragraaf 3 neemd beracht, mä iinnem. Dön
organisatjuunen an ferianingen kön üübtu ferklaaringen tu det, faan en
ferdrachspartei paasent tu dial II maageten politiik, föörlei.
3. Üüb grünjlaag faan dön uun paragraaf 1 neemd berachten an dön uun
paragraaf 2 neemd informatjuunen werket a ekspertenütjschus en beracht
för' t ministerkomitee ütj. Dediar beracht wurd komentaaren, efter wat dön
ferdrachsparteien fraaget wurd, bifeeget; hi kön faan't ministerkomítee
ütjden wurd.
4. Uun de uun paragraaf 3 neemd beracht san uk föörslacher faan a
ekspertenütjschus för't ministerkomitee banen, för't ütjwerkin faan felicht
nuadig riaden faan't ministerkomitee tu ian of muar ferdrachsparteien.
5. Det parlamentaarsk fersaamling feit ale tau juar faan generoolsekretäär faan
a Europariad en ütjfeerliken beracht auer det praktiisk amsaaten faan a
karta.

Artikel 17 - Ekspertenütjschus
1. De ekspertenütjschus bestäänt ütj een lasmoot per ferdrachspartei, wat
faan't ministerkomitee ütj en list ütjsoocht wurd as, huaruun faan det
bedraapen ferdrachspartei persöönelkhaiden föörslaanj en wurden san, wat
huuchst integriteet an uunerkäänd sachkentnis uun dön uungeleeghaiden
faan't karta haa.
2. Dön lasmooten faan a ütjschus wurd för seeks juar bestemet; iansis kön's
weler weelet wurd. Kön een lasmoot sin tidj ei tu aanj fu, do wurt at efter en
ferfaaren, wat uun paragraaf 1 feestlaanjen as, ersaat; det uun sin steed
kemen lasmoot maaget det tidj faan san föörgunger tu aanj.
3. De ekspertenütjschus dee ham en gescheftsordning. Sin sekretariaat wurt
faan a generoolsekretäär faan a Europariad reegeld.


Dial V - Bestemingen tu't aanj


Artikel 18

Detheer karta leit för a mäfulgerstooten faan a Europariad tu't onerskriiwen
ütj. At brükt oober en ratifikatjuun-, gud- of uunerkeenen. Dön
ratifikatjuuns-, gudkeen- of uunerkeen-uurkunen wurd tu a
generoolsekretäär faan a Europariad henden.

Artikel 19

1. Detheer karta jilt uf a iarst dai faan dediar muun, Wal: efter a tidj faan trii
muuner efter de dai komt, huar fiiw mäfulgerstooten faan a Europariad
efter artikel 18 ja diartu saad haa troch a karta bünj en tu weesen.
2. För arke mäfulgerstoot, wat leederhen diar ja tu sait troch't karta bünjen tu
weesen, jilt at uf a iarst dai faan dediar muun, wat efter a tidj faan trii
muuner efter't hendun faan a ratifikatjuuns-, gudkeen- of uunerkeen-
uurkun komt.

Artikel 20

1. Efter det jilen faan detheer karta kön det ministerkomitee faan a Europariad
arke stoot, wat ei tu a Europariad hiard iinnuadige, at karta bitutreeden.
2. För arke stoot, wat bitrat, jilt a karta uf a iarst dai faan dediar muun, wat
efter a tidj faan trii muuner efter't hendun faan a bitreeds-uurkun tu a
generoolsekretäär faan a Europariad komt.

Artikel 21

1. Arke stoot kön bi't onerskriiwen of bi't henduun faan sin ratifikatjuuns-,
gudkeen- of uunerkeen-uurkun ian of muar beteenken tu artikel 7
paragraaf 2 bit 5 föörbring. Ööder beteenken wurd ei uunnimen.
2.Arke ferdrachs-stoot, wat sin beteenken efter paragraaf 1 föörbroocht hee,
kön jo troch en nootifikatjuun, wat tu a generoolsekretäär faan a Europariad
racht as, gans of tu'n dial turagnem. Detdiar tııragnemen jilt, wan a
nootifikatjuun bi generoolsekretäär iingingen as.

Artikel 22

1. Arke ferdrachspartei kön detheer karta tu arke tidj troch en nootifikatjuun,
wat tu a generoolsekretäär faan a Europariad racht as, kanige.
2. Det kangin jilt uf a iarst dai faarı dediar muun, wat beeft a tidj faan seeks
muuner efter de iingung faan a nootifikatjuun bi a generoolsekretäär, komt.

Artikel 23

A generoolsekretäär faan a Europariad nootifitsiaret dön mäfulgerstooten
faan a riad an arke stoot, wat detheer karta bitreeden as:
a. arke onerskriiwen;
b. det hendun faan en ratifikatjuuns-, gudkeen~ of uunerkeen- of
bitreedsuurkun;
c. arke tidjponkt faan't jilen faan detheer karta efter dön artikler 19 an
20;
d. arke efter artikel 3 paragraaf 2 iingingen nootifikatjuun;
e. arke ööder dun, nootifikatjuun of mädialing, wat mä detheer karta
tuphinget.

Tu be-uurkunin faan detheer haa dönen, wat diartu orntelk autorísiaret san,
detheer karta onerskrewen.
So den uun Straasborig, a 5. nofember 1992 uun ingelsk an fransöösk
spriak, huarbi dön bíal teksten like jit, uun det uurskraft, wat tu det archiif
faan a Europariad henden wurden as. A generoolsekretäär faan a
Europariad auermedeld aal mäfulgerstooten faan a Europariad an aal dön
tu't bitreeden tu detheer karta iinnuadigt stooten, amtelk ufskraften.