Samoa

Samoa [zaˈmo:a], amtelk de Suwereen Stoot faan Samoa (üüb Samoaans: Sāmoa [ˈsaːmoa] an Malo Saʻoloto Tutoʻatasi o Sāmoa) as en eilunstoot uun Polyneesien. At lun amfaadet de waastdial faan dön Samoa-Eilunen. Tu a nuurd leit Tokelau, tu a uast Ameerikoonsk Samoa, tu a süüd Tonga, tu a waast Wallis an Futuna an tu a nuurdwaast Tuwaalu. Det hee 195.979 lidj (2016)[1]. At hoodsteed faan't lun as Apia.

Tekst üüb Fering


Flag faan Samoa
Samoa uun a Pasiifik

Geografii

At lun as dial faan Polyneesien. Det bestäänt ütj tau grat eilunen, Upolu an Savai‘i, an fjauer letj eilunen, Manono, Apolima, Fanuatapu an Namua.

Iindialing faan Ferwalting

At lun hee elwen distrikten:

#NöömGrate (km²)[1]Lidj (2016)[1]Koord
1Aʻana19323.265
2Aiga-i-le-Tai275029
3Atua41322.769
4Faʻasaleleaga26613.566
5Gagaʻemauga2237840
6Gagaʻifomauga3654878
7Palauli5239300
8Satupaʻitea1275261
9Tuamasaga47995.907
10Vaʻa-o-Fonoti381621
11Vaisigano1786543

Histoore

1900 wurd at waastdial fan dön Samoa-Eilunen en tjiisk kolonii. 1914 naam Neisialun a eilunen auer. At lun wurd 1962 suwereen.

Politiik

At lun as en parlamentaarisk republiik. A stootsbaas as a hoodmaan faan't regiaring (üüb Samoaans: O le Ao o le Malo). A hoodmaan faan't regiaring sant 21. Jüüle 2017 as Va'aletoa Sualauvi II.

Bütjenpolitiik

Samoa as sant 15. Deetsember 1976 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen. Det as uk sant 1970 lasmoot faan det Commonwealth of Nations.

Luke uk diar

Kwelen

  1. Samoa, citypopulation.de
This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.