Süüdrüslun (Bundesdistrikt)

De Süüdrüslun Bundesdistrikt (üüb Rüs: Ю́жный федера́льный о́круг Júžnyj federál'nyj ókrug) as ian faan dön aacht bundesdistrikten uun Rüslun. Det hee 14.070.918 lidj (2021)[1]. At hoodsteed faan a bundesdistrikt as Rostow bi Don.

Tekst üüb Fering


De Süüdrüslun Bundesdistrikt uun Rüslun

Geografii

Steeden

Dön tjiin gratst steeden uun a bundesdistrikt san:

#Nöömüüb RüsLidj (2021)[2]
1Rostow bi DonРостов-на-Дону1.137.704
2WolgogradВолгоград1.004.763
3KrasnodarКраснодар948.827
4AstrachanАстрахань524.371
5SotschiСочи432.322
6WolschskiВолжский323.853
7NoworossijskНовороссийск275.795
8TaganrogТаганрог248.269
9SchachtyШахты228.816
10ArmawirАрмавир187.215

Iindialing faan Ferwalting

A bundesdistrikt hee ian regiuun (üüb Rüs: край kraj), tau republiiken (üüb Rüs: республики respubliki; iantaal: республика respublika) an trii prowinsen (üüb Rüs: области oblasti; iantaal: область oblast').

Det rüs regiaring sai, dat at republiik Krim an't steed Sewastopol dial faan Rüslun san, efter jo 2014 faan't lun iinnimen wurd, man öler lunen sai, dat jo noch dial faan a Ukraine san. 2014-2016 maaget jo de Krim Bundesdistrikt. Sant 2016 san jo dial faan de Süüdrüslun Bundesdistrikt.

Nöömüüb RüsLidj (2021)[1]
1Republiik AdygeejaРеспублика Адыгея463.167
2Prowins AstrachanАстраханская область997.778
3Republiik KalmükienРеспублика Калмыкия269.984
4Regiuun KrasnodarКраснодарский край5.683.947
5Prowins RostowРостовская область4,181.486
6Prowins WolgogradВолгоградская область2.474.556

Kwelen
  1. Russia: Southern Federal District, citypopulation.de
  2. Russia: Južnyj Federal'nyj Okrug, citypopulation.de
This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.