Süüdafrikoo

At Republiik faan Süüdafrikoo as en lun trinjam a süüdspas faan Afrikoo. Uun't süüden an süüduasten leit a Indisk Oosean an uun't waasten a Atlantik. Uun't nuurden lei Namiibia, Botswana an Simbabwe, uun't nuurduasten Mosambik an uun't uasten Eswatini. An maden uun leit at könangrik Lesotho.

Tekst üüb Öömrang


Republiek van Suid-Afrika (Afrikaans)
Republic of South Africa (Ingelsk)

Riphabliki yeSewula Afrika (isiNdebele)
IRiphabliki yaseMzantsi Afrika (isiXhosa)
IRiphabliki yaseNingizimu Afrika (isiZulu)
Rephaboliki ya Afrika-Borwa (Nuurd-Sotho)
Rephaboliki ya Afrika Borwa (Sesotho)
Rephaboliki ya Aforika Borwa (Setswana)
IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika (Siswati)
Riphabuḽiki ya Afurika Tshipembe (Tshivenda)
Riphabliki ra Afrika Dzonga (Xitsonga)

Republiik faan Süüdafrikoo

Flag faan Süüdafrikoo
Flag faan Süüdafrikoo
Woopen faan Süüdafrikoo
Woopen faan Süüdafrikoo
Flag Woopen
Woolspröök: ǃke e: ǀxarra ǁke
(ǀXam för Flook fulken feriand)
Amtelk spriak Afrikaans, Ingelsk, Süüd-Ndebele, isiXhosa, isiZulu, Nuurd-Sotho, Sesotho, Setswana, Siswati, Tshivenda, Xitsonga
Hoodstääd Eksekutiif: Pretoria
Legislatiif: Kapstadt
Judikatiif: Bloemfontein
Regiarangssteed Pretoria
Stootsfurem Bundesstoot
Stootsbaas an Regiarangsbaas President Cyril Ramaphosa
Grate 1.219.912 km²
Iinwenern 51.770.560 (2011)[1]
Iinwenern per km² 41 Iinw./km²
BIP
  • Totaal (nominaal)
  • Totaal (KKP)
  • BIP/Iinw. (nominaal)
  • BIP/Iinw. (KKP)
2011[2]
  • $ 408,0 Mrd. (29.)
  • $ 555,1 Mrd. (25.)
  • $ 8.066 (71.)
  • $ 10.973 (79.)
HDI 0,619 (123.)[3]
Münt Rand
Suwereniteet 31. Mei 1910
Natsionaalhümne National Anthem of South Africa[4]
Tidjsoon UTC+2
Autokääntiaken ZA
TLD .za
Tilefoonföörwool +27

Geografii

Di süüdermiast ponkt uun Afrikoo, Kap Agulhas, leit uun a süüd faan Süüdafrikoo.

Süüdafrikoo (Südafrika)
Süüdafrikoo (Südafrika)
Upington
Upington
Upington
De Aar
De Aar
De Aar
Mossel Bay
Mossel Bay
Mossel Bay
Port Elizabeth
Port Elizabeth
Port Elizabeth
East London
East London
East London
Mthatha
Mthatha
Mthatha
RichardsBay
Richards
Bay
Richards
Bay
Musina
Musina
Musina
Ladysmith
Ladysmith
Ladysmith
Mafadi
Mafadi
Mafadi

Kliima

Det kliima skeelt fiks. Uun't nuurdwaasten as't böös drüg, efter uasten tu komt muar rin an at rinjt steedenwiis auer a miaten.

Spriaken

Spriaken uun Süüdafrikoo.
  • Afrikaans
  • Ingelsk
  • Süüd-Ndebele
  • isiXhosa
  • isiZulu
  • Nuurd-Sotho
  • Sesotho
  • Setswana
  • Swaasi
  • Tshivenda
  • Tsonga
  • Ünlik spriaken

  • Sant at apartheid tu aanj ging, jaft at elwen amtelk spriaken:

    Efter Boliiwien, Indien an Simbabwe as Süüdafrikoo det lun mä a sjuurdmiast amtsspriaken.

    Prowinsen

    Distrikten an prowinsen uun Süüdafrikoo
    Ual prowinsen 1910-1994:
    (1) Kapprowins
    (2) Oranje-Freistoot
    (3) Natal
    (4) Transvaal
    Nr. Prowins Ual homelands an prowinsen Hoodstääd Grate (km²) Iinwenern (2011)
    1Waastkap
    (Western Cape)
    KapprowinsKapstadt129.4625.822.734
    2Nuurdkap
    (Northern Cape)
    KapprowinsKimberley372.8891.145.861
    3Uastkap
    (Eastern Cape)
    Kapprowins, Transkei, CiskeiBhisho168.9666.562.053
    4KwaZulu-NatalNatal, KwaZulu, TranskeiPietermaritzburg94.36110.267.300
    5Freistoot
    (Free State)
    Oranje-Freistoot, Bophuthatswana, QwaQwaBloemfontein129.8252.745.590
    6Nuurdwaast
    (North West)
    Transvaal, Kapprowins, BophuthatswanaMahikeng104.8823.509.953
    7GautengTransvaalJohannesburg18.17812.272.263
    8MpumalangaTransvaal, KwaNdebele, KaNgwane, Bophuthatswana, LebowaMbombela76.4954.039.939
    9LimpopoTransvaal, Venda, Lebowa, GazankuluPolokwane125.7545.404.868

    Wiartskap

    Süüdaafrikoo hiart tu't Tolunioon faan det Süüdelk Afrikoo.

    Luke uk diar

    Commons Commonskategorii: Süüdafrikoo – Saamlang faan bilen of filmer
    Wikiatlas Wikimedia Atlas: Süüdafrikoo – Geograafisk an histoorisk koorden

    Wääblink-kataloog tu Süüdafrikoo uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)

    Futnuuten

    1. Fulkstäälang Oktuuber 2011 (ingelsk), ufrepen di 4. Nofember 2012.
    2. World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF
    3. 2011 Human development Report
    4. Nkosi Sikelel’ iAfrika

    This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.