Söl'
Söl (de. Sylt, mo./ö-f. Sal, da. Sild) es dat lungst en gurtest Ailön fan Dütsklön. Hat liit fan Nuurđen tö Süđern weesterfuar fan di left Huk fan Sleeswig-Holstiin.
Söl'ring |
Söl' | |
---|---|
Weeter trinjom | Nuurđsee |
Ailönen trinjom | Nuurđfriisk Ailönen |
Geograafisk koordinaaten | 54° 55′ N, 8° 20′ O |
Leengdi | 35 km |
Breerhair | 13 km |
Gurthair | 99,14 km² |
Hoogst Stair | Uwe-Dünem 52,5 m |
Iinuuners | 21.190 (12.2008) 214 Iinuu. per km² |
Haupttērp | Weesterlön |
Söl es ön Dütsklön fuaral bikeent döör di turistisk wichtig "Kurorte" sa üs Weesterlön, Kaamp en Woningstair en uk aur di binai 40 km lung Strön ön di Weesterkant. Ön di Somer sen bit hentö 150.000 Lir üp Söl. Ark Dai kum masi Aarberers fan't hiile Nuurđfriislön me di Toch aur di Hindenburg-Dam. Me en "Stjüürkraft" fan aur 500,- € fuar ark Sölring ön't Jaar es dit Ailön mal wichtig fuar di Wertskep ön Nuurđfriislön en Sleeswig-Holstiin.
Di Gimiinden haa ön't Jaar 2010 ütreekni leten, dat twuntig Jaaren förter bluat jit ombi 10.000 Lir üp Söl uuni ken, aurdat di Hüüsing bit hentö des Tir forkoopet uur. Jen gurt Trap üp des Wai es dit Ofbreeken fan tau gurt Hüüsing me 12 Uuninger ön di Bomhoffstraat en di Steinmannstraat ön Weesterlön (2010, biluki uk dit Skelt förter önern). Diar uur nü Uuninger becht, wat jit sa jüür forkoopet uur, dat diar ek olterfuul Sölringer hen ken.
Maaten fan 't Ailön
- 99.14 km² gurt
- 35 km lung (N tö S)
- 13 km breer (W tö U)
- Hoogst Stair: 52 Meter aur di Weeterspail ("Uwe-Düne" ön Kaamp) bi Geest
- ombi 21.000 Iinuuner (2008)
Bikeent Sölring Lir
Sölring Tērper
Luki uk jir
- Söl'ring histoori
- Biike
- Klimaänderung und Küste – Fallstudie Sylt
- Söl'ring boker
- Fuar Söl'ring Lir 2.0