Perm (Geologii)

At Perm as en eerdtidjääler tesken 299 an 251 miljuun juaren föör üüs tidj. At Perm kaam efter't Karboon an föör't Trias. Tesken Perm an Trias san föl diarten an plaanten ütjstürwen. At Perm as det jongst süsteem uun't Paleozoikum (eerdualtidj).

Tekst üüb Öömrang


< Karboon | P e r m | Trias >
föör 299251 miljuun juaren
O2-uundial uun a atmosfeere
(uun't madel)
ca. 23 Vol.-%
(115 % uun ferglik tu daalang)
CO2-uundial uun a atmosfeere
(uun't madel)
ca. 900 ppm
(2,25-sis so föl üs daalang)
Tempratuur üüb a grünj
(uun't madel)
ca. 16 °C
(1,5 °C muar üs daalang)
Süsteem Serie Kirew ≈Ääler (mya)
huuger huuger huuger jonger
Perm Lopingium Changhsingium 253,8–251
Wuchiapingium 260,4–253,8
Guadalupium Capitanium 265,8–260,4
Wordium 268–265,8
Roadium 270,6–268
Cisuralium Kungurium 275,6–270,6
Artinskium 284,4–275,6
Sakmarium 294,6–284,4
Asselium 299–294,6
liager liager liager ääler

Bilen

Iindialang

  • Süsteem: Perm (299251 mya)
    • Serie: Lopingium (Boowerperm) (260,4251 mya)
      • Kirew: Changhsingium (253,8251 mya)
      • Kirew: Wuchiapingium (260,4253,8 mya)
    • Serie: Guadalupium (Madelperm) (270,6260,4 mya)
      • Kirew: Capitanium (265,8260,4 mya)
      • Kirew: Wordium (268265,8 mya)
      • Kirew: Roadium (270,6268 mya)
    • Serie: Cisuralium (Onerperm) (299270,6 mya)
      • Kirew: Kungurium (275,6270,6 mya)
      • Kirew: Artinskium (284,4275,6 mya)
      • Kirew: Sakmarium (294,6284,4 mya)
      • Kirew: Asselium (299294,6 mya)

Luke uk diar

Commons Commonskategorii: Perm – Saamlang faan bilen of filmer
This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.