Meteoor

En meteoor as en kurt aplochten faan letj stianer, diar auer a hemel flä an uun't atmosfeere faan a eerd fergleu. Jo jaage mä 30 bit 70 kilomeetern per stünj ambi. Grat meteooren (muar üs 10 mm trochmeeder) het uk boliiden. Det, wat faan a meteooren auerblaft, wan jo üüb a eerd deelfaal, san meteoriiten. Diar faal stüdag grater of letjer meteoriiten faan a hemel deel, det san wel amanbi 500 bit 5.000 tonen arke dai.

Tekst üüb Öömrang


En meteoor

Meteoorstruumer

Tu enkelt juarstidjen faal diar auer a miaten föl meteooren deel. Jodiar meteoorstruumer haa hör nööm efter det stäärbil, huar jo diarföör tu sen san. Jo san best uun a leed naacht tu sen, wan a san noch ei apgingen as.

Nööm Tidjrüm Miast meteooren ZHR [1]
Quadrantiiden28. Dets. - 12. Jan.3. Janewoore120
Lyriiden16. Apr. - 25. Apr.22. April30
Cygniiden03. - 25. Aug.18. August~ 3
Perseiiden17. Jüül. - 24. Aug.12. August100
Orioniiden2. Okt. - 7. Nof.22. Oktuuber20-30
Tauriiden15. Sep. - 25. Nof.10. Nofemberünseeker
Andromediiden25. Sep. - 06. Dets.14. Nofemberünseeker
Leoniiden6. Nof. - 30. Nof.17. Nofember15
Geminiiden4. Dets. - 17. Dets.14. Detsember120
Ursiiden17.Dets. - 26. Dets.23. Detsember10

Futnuuten

  1. ZHR – Zenithal Hourly Rate. Soföl meteooren kön bi gud weder uun ian stünj tu sen wees.

Luke uk diar

Commons Commonskategorii: Meteooren – Saamlang faan bilen of filmer
This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.