Kareelien (Republiik)

At Republik Kareelien (üüb Rüs: Респу́блика Каре́лия Respúblika Karélija [rʲɪˈspublʲɪkə kɐˈrʲelʲɪ(j)ə]; üüb Kareelisk: Karjalan tazavaldu; üüb Fins: Karjalan tasavalta; üüb Wepsisk: Karjalan Tazovaldkund) as en republiik uun Rüslun. At republiik leit uun a Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt. Uun a nuurd leit det Murmansk Prowins, uun a uast lei det Witj Sia an det Archangelsk Prowins, uun a süüduast leit det Wologda Prowins, uun a süüd det Leeningrad Prowins an uun a waast Finlun. Det hee 614.064 lidj (2020)[1]. At hoodsteed faan't republiik as Petrosawodsk.

Tekst üüb Fering


At Republiik Kareelien uun Rüslun
Flag faan't Republiik

Geografii

At Republiik Kareelien leit uun a nuurduast faan Euroopa, uun a nuurdwaast faan det europeeisk dial faan Rüslun.

  • De nuurdermiast ponkt leit uun a nuurd faan de Askijarwi Sia;
  • De uastermiast ponkt leit uun de Pudosch Distrikt nai bi de Letj Tscherosero Sia;
  • De süüdermiast ponkt leit nai bi't Kap Gabanow (Ladoga Sia);
  • De waastermiast ponkt leit uun a süüd faan Sortawala bi a nuurdeeg faan de Pitkjajarwi Sia.

De Nuurdelk Puulaarkreis gungt troch a nuurd faan Kareelien.

Lunskap
Kareelien (Republiik) (Republik Karelien)
Kareelien (Republiik) (Republik Karelien)
Toposero
Toposero
Toposero
Pjaosero
Pjaosero
Pjaosero
Segosero
Segosero
Segosero
Wodlosero
Wodlosero
Wodlosero
Sjamosero
Sjamosero
Sjamosero
Kujto Sian
Kujto Sian
Kujto Sian
Keret Sia
Keret Sia
Keret Sia
Njuk Sia
Njuk Sia
Njuk Sia
Sian uun Kareelien

De huuchst ponkt uun't republiik as de Nuorunen Berig (577 m), wat uun a nuurdwaast leit.

Wichtig sian uun't republiik san:

#Siaüüb Rüsüüb KareeliskGrate (km²)
1Ladoga SiaЛадожское озеро, ЛадогаLuadogu17.700
2Onega SiaОнежское озероOniegujärvi9720
3WygoseroВыгозероUikujärvi1251
4ToposeroТопозероTopasjärvi986
5PjaoseroПяозероPääjärvi943
6SegoseroСегозероSeesjärvi815
7WodloseroВодлозероVodlajärvi322
8SjamoseroСямозероSiämärvi266
9Madel Kujto SiaСреднее КуйтоKeski-Kuittijärvi257
10Boower Kujto SiaВерхнее КуйтоYlä-Kuittijärvi240
11Keret SiaКеретьKierettijärvi223
12Njuk SiaНюкNuokkijärvi214
13TischkeoseroТикшеозероTiikšenjärvi209
14JanisjarwiЯнисъярвиJänisjärvi200
15Sandal SiaСандалSandaljärvi185
16OndoseroОндозероOntajärvi182
17LeksoseroЛексозероLieksajärvi166
18Liiger Kujto SiaНижнее КуйтоAla-Kuittijärvi141
19EngoseroЭнгозеро122
20PaljeoseroПальеозеро109

Diarten

Ales tup lewe uun't gebiit faan't republiik 63 slacher faan tetjdiarten, diarfaan föl, tu bispal de Ladoga-Ringelrob (Pusa hispida ladogensis), det Europeeisk Glidjhörnk (Pteromys volans) an det Brün Lunguar (Plecotus auritus), uun gefoor faan ütjsterewen san. Bi a struumer kön jam a araner faan europeeisk an kanaadisk biibern sä.

Waltrenen (Rangifer tarandus fennicus) lewe nai bi Kostomukscha.

Kliima
Petrosawodsk
Kliimadiagram
JFMAMJJASOND
 
 
30
 
-8
-15
 
 
23
 
-7
-13
 
 
31
 
-1
-8
 
 
35
 
5
-2
 
 
41
 
13
4
 
 
59
 
18
9
 
 
70
 
21
12
 
 
85
 
18
10
 
 
70
 
13
6
 
 
56
 
6
1
 
 
45
 
0
-5
 
 
40
 
-5
-11
Tempratuur uun °C,  Rin of snä uun mm
Efter: Roshydromet
Temperatüür, Rin of Snä uun Petrosawodsk, Kareelien
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
Max. Temp. (°C) −8,3 −6,8 −1,0 5,3 13,3 18,4 20,6 18,2 12,5 5,9 −0,4 −4,8 Ø 6,1
Min. Temp. (°C) −15,0 −13,1 −7,9 −2,2 3,6 8,8 11,6 10,3 5,6 0,8 −4,9 −10,8 Ø −1,1
Rin of snä (mm) 30 23 31 35 41 59 70 85 70 56 45 40 Σ 585
Rindaar (d) 9 7 9 9 7 10 10 12 12 12 12 11 Σ 120
T
e
m
p
e
r
a
t
u
r
−8,3
−15,0
−6,8
−13,1
−1,0
−7,9
5,3
−2,2
13,3
3,6
18,4
8,8
20,6
11,6
18,2
10,3
12,5
5,6
5,9
0,8
−0,4
−4,9
−4,8
−10,8
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
R
i
n
.
.
o
f
.
.
s
n
ä		 30
23
31
35
41
59
70
85
70
56
45
40
  Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det


Steeden
Koord faan Kareelien

Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san:

#SteedNööm üüb RüsNööm üüb KareeliskLidj (2020)[2]
1PetrosawodskПетрозаводскPetroskoi281.023
2KostomukschaКостомукшаKoštamuš29.634
3KondopogaКондопогаKondupohju29.218
4SegeschaСегежаSegeža26.000
5SortawalaСортавалаSortavala18.831
6MedweschjegorskМедвежьегорскKarhumägi14.091
7KemКемьKemi10.648
8PitkjarantaПиткярантаPitkyrandu10.184
9BelomorskБеломорскŠuomua9199
10SuojarwiСуоярвиSuojärvi8678

Iindialing faan Ferwalting

At republiik hee tau steeden (Petrosawodsk an Sortawala), een steedkreis (Kostomukscha) an 15 distrikten:

#DistriktRüs NöömKareelisk NöömLidj (2020)[3]
1BelomorskБеломо́рский райо́нBelomorskin piiri15.433
2KalewalaКа́левальский райо́нKalevalan piiri6563
3KemКе́мский райо́нKemin piiri14.263
4KondopogaКондопо́жский райо́нKondupohjan piiri35.207
5LachdenpochjaЛахденпо́хский райо́нLahdenpohjan piiri12.471
6LouchiЛо́ухский райо́нLouhen piiri10.832
7MedweschjegorskМедвежьего́рский райо́нKarhumäjen piiri27.042
8MujeserskiМуезе́рский райо́нMujejärven piiri9457
9OlonetsОло́нецкий райо́нAnuksen piiri20.091
10PitkjarantaПиткяра́нтский райо́нPitkänrannan piiri17.153
11PrionegaПрионе́жский райо́нOniegan rannikon piiri22.202
12PrjaschaПря́жинский райо́нPriäžän piiri14.139
13PudoschПу́дожский райо́нPuudožin piiri17.052
14SegeschaСеге́жский райо́нSegežan piiri35.350
15SuojarwiСуоя́рвский райо́нSuojärven piiri15.057

Befölkring

Spriiken
Hüsnomerskäält üüb Rüs an Kareelisk uun Puschkinstruat uun Petrosawodsk.

Det Kareelisk Spriik, ian faan dön Finno-Ugrisk spriiken, wurt uun't prowins snaaket. Det as nai bi det Finsk Spriik. Kareelisk hee trii spriikwiisen: rocht Kareelisk, Olonetsisk (livvin kieli) an Lüüdisk (lüüdin kiel’). Föl lidj teenk, dat dön letst tau spriikwiisen apartig spriiken san.

Kultüür

Literatüür

Wichtig uun kareelisk kultüür, üüs uun det finsk an eestnisk kultüür, san a Ruunenliitjin, liitjin auer ual staken. Föl staken uun det finsk natschunaal eepos Kalewala faan skriiwer Elias Lönnrot (1802-1884) kaam faan ual kareelisk staken. Lönnrot beschükt flooksis at gebiit faan't republiik faan nü. Efter't ütjdun faan't eepos wurd "Kareelianismus" (Karelianismi), en intrese uun det kareelisk kultüür, uun det leed 19. juarhunert uun det finsk literatüür an konst en kulturel fenomeen. At lun wurd üüs at kwel faan det rocht finsk kultüür betrachtet.

Wichtig Kareelisk skriiwern, dachtern an auersaatern uun det 20. juarhunert an 21. juarhunert:

  • Wladimir Brendojew (Владимир Брендоев; 1931—1990)
  • Pjotr Semjonow (Пётр Семёнов; 1934-2019), diar uun det Olonetsisk spriikwiis (Livvin kieli) skreew.
  • Aleksandr Wolkow (Александр Волков; 1928-2020)
  • Sinaida Dubinina (Зинаида Дубинина; 1934-2022), diar uun det Olonetsisk spriikwiis (Livvin kieli) skreew.
  • Vas'a Veikki of Wasili Iwanow (* 1958; Вася Вейкки of Василий Иванов), diar uun det Olonetsisk spriikwiis (Livvin kieli) skraft.
  • Olga Mischina (Ольга Мишина; * 1933)
  • I. S. Sawin (И. С. Савин)
  • N. N. Pachomow (Н. Н. Пахомов)

Histoore

Uun det Rüs Keiserrik wurd at gebiit faan't republiik faan nü dial faan det Archangelsk Guwernement an det Olonets Guwernement. 1923 wurd at gebiit det Kareelisk Autonoom Sosialistisk Sowjetrepubliik (ASSR). 1938 wurd de Kandalakscha Distrikt tu det Murmansk Prowins den. 1940 wurd det Kareelisk ASSR det Kareelo-Finsk Sowjet Sosialistisk Republiik (SSR). Kurt diarefter wurd dialen faan Finlun dialen faan't republiik. Uun det Naist Wäältkrich, faan 1941 tu 1944, wurd grat dialen faan det Kareelo-Finsk SSR faan Finlun besaatet. Efter a krich wurd at dial uun a waast faan de Ladoga Sia dial faan det Leeningrad Prowins. Det Kareelo-Finsk SSR wurd 1956 weler det Kareelisk ASSR. At republiik faan nü wurd de 13. Nofember 1991 grünjlaanjen.

Luke uk diar

Kwelen
  1. Russia: Northwestern Federal District, citypopulation.de
  2. Russia: Republic of Karelia, citypopulation.de
  3. Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de
This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.