Jura (Geologii)

At Jura as en eerdtidjääler tesken 199,6 an 145,5 miljuun juaren föör üüs tidj. At Jura kaam efter't Trias an föör't Kritj. At Jura as det naistäälst an madelst süsteem uun't Mesozoikum (eerdmadelääler).

Tekst üüb Öömrang


< Trias | J u r a | Kritj >
föör 199,6145,5 miljuun juaren
O2-uundial uun a atmosfeere
(uun't madel)
ca. 26 Vol.-%
(130 % uun ferglik tu daalang)
CO2-uundial
(uun't madel)
ca. 1950 ppm
(5-sis so föl üs daalang)
Temperatuur üüb a grünj
(uun't madel)
ca. 16,5 °C
(2 °C muar üs daalang)
Süsteem Seerie Kirew  Ääler (mya)
huuger huuger huuger jonger
Jura Boowerjura Tithonium 145,5

150,8
Kimmeridgium 150,8

155,6
Oxfordium 155,6

161,2
Madeljura Callovium 161,2

164,7
Bathonium 164,7

167,7
Bajocium 167,7

171,6
Aalenium 171,6

175,6
Onerjura Toarcium 175,6

183
Pliensbachium 183

189,6
Sinemurium 189,6

196,5
Hettangium 196,5

199,6
liager liager liager ääler

At Jura hää hör nööm efter a Juraberger uun a Alpen. Uun't leed Jura kaam a dinosauriern ap.

Bilen

Luke uk diar

Commons Commonskategorii: Jura – Saamlang faan bilen of filmer
This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.