Informaatik

At Informaatik as det wedenskap faan't süstemaatisk aptiaknin, seekrin, ferwerkin an fersjüüren faan informatsion, fööraal det automaatisk ferwerkin mä kompjuutern.[1]

Tekst üüb Öömrang


Began

Al loong haa a minsken diarauer spikeliaret, hü jo det reegnin ianfacher maage küd.

  • Son Abakus sted uun arke skuul
    Son Abakus sted uun arke skuul
  • Suanpan of Soroban faan Sjiina
    Suanpan of Soroban faan Sjiina
  • Stschoty faan Ruslun
    Stschoty faan Ruslun
  • Analytical engine faan Charles Babbage, 1822. Hi werket doomools al mä hoolkoorden.
    Analytical engine faan Charles Babbage, 1822. Hi werket doomools al mä hoolkoorden.
  • Dooten üüb hoolkoorden, 1950
    Dooten üüb hoolkoorden, 1950
  • Di iarst digitaalreegner Z3 faan Konrad Zuse, 1941
    Di iarst digitaalreegner Z3 faan Konrad Zuse, 1941

Digitalisiarang

So rocht kaam det werkin mä informatjuunen uun a gang, üs a dooten digitalisiaret wurden san. Di iarst digitaalreegner, di programiaret wurd küd, baud Konrad Zuse 1941. An auer en reegner bluas "0" an "1" (struum ütj - struum uun) ferstäänt, san programiarspriaken ütjwerket wurden. A iarst spriaken wiar: Fortran, ALGOL, Lisp an COBOL. Uun a 1970er juaren kaam spriaken för PCs ap: BASIC, Pascal, C++, Java, C#, SQL. Daalang jaft at en hialer rä spriaken; för arke brük weder en ööder.

Tu en wedenskap as informaatik uun a 1960er juaren wurden, an sant 1968 koon'am det studiare.

Onerfeeg

Daalang dialt ham det fääk iin tu:

  • Teoreetisk informaatik
  • Praktisk informaatik
  • Technisk informaatik
  • Uunwand informaatik
  • Konstelk Inteligens

Kwelen
  1. Efter: Duden Informatik A – Z: Fachlexikon für Studium, Ausbildung und Beruf, 4. aplaag, Mannheim 2006. ISBN 978-3-411-05234-9

Luke uk diar
Commons Commonskategorii: Informaatik – Saamlang faan bilen of filmer

Wikibooks: EDV (sjiisk)

This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.