Ekwatoriaal-Guinea

Ekwatoriaal-Guinea [ɛkvatoˈri̯a:l giˈne:a], amtelk Republiik Ekwatoriaal-Guinea (üüb Spoonsk: Guinea Ecuatorial an República de Guinea Ecuatorial, üüb Fraansöösk: Guinée équatoriale an République de Guinée équatoriale, üüb Portugiisk: Guiné Equatorial an República da Guiné Equatorial) as en stoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd faan’t festlun faan’t stoot lei Kameruun, uun a süüd an uast Gabuun an uun a waast det Golf faan Guinea. Ian faan a eilunen faan’t lun, Annobón, leit 156 km tu a suud faan a Ekwaator, man dön öler eilunen leien tu a nuurd diarfaan. At lun hee 1.222.442 lidj (2015)[1]. At hoodsteed as Malabo.

Tekst üüb Fering


Flag faan Ekwatoriaal-Guinea
Ekwatoriaal-Guinea uun Aafrika

Geografii

Koord faan Ekwatoriaal-Guinea

Geograafisk Laag

Ekwatoriaal-Guinea leit twesken 03° 47' an 01° 28' (faan a nuurd tu a süüd) an 5° 37' an 11° 20' (faan a waast tu a uast). At lun as tretanjsis letjer üüs Tjiisklun. At lun hee en festlun, Río Muni, tau grat eilunen, Bioko an Annobón, an föl letjer eilunen.

At lun dialt üüb at festlun grensen mä tau lunen. Det lingst grens (345 km) faan Ekwatoriaal-Guinea wurd mä Gabuun an det kurtst (183 km) mä Kameruun diald.

Berger

Berger uun Ekwatoriaal-Guinea san: de Pico Basilé Berig (3011 m; hi leit üüb det Bioko Eilun), de Pico Biaó Berig (2009 m), de Pico Quioveo Berig (598 m), de Pico Lago Berig (525 m), de Pico Do Fogo Berig (435 m) an de Quepuchin Berig (228 m).

Indialing faan Ferwalting

Ekwatoriaal-Guinea hee sööwen prowinsen.

Prowins Grate
(km2)
Lidj
(2015)
Hoodsteed Koord
1 Annobón 17 5232 San Antonio de Palé
2 Bioko Norte 776 299.836 Malabo
3 Bioko Sur 1241 34.627 Luba
4 Centro Sur 9931 141.903 Evinayong
5 Kié-Ntem 3943 183.331 Ebebiyín
6 Litoral 6665 366.130 Bata
7 Wele-Nzas 5478 191.383 Mongomo

Befölkring

Spriiken

Dön amtelk spriiken faan Ekwatoriaal-Guinea san Spoonsk, Fraansöösk an Portugiisk.

Biljing

At lun hee bluat ian huuchskuul: det Natschunaal Uniwersiteet faan Ekwatoriaal-Guinea.

Sünjhaid

Wüfen raage uun't madel en ääler faan 59,6 juaren, an maaner ian faan 57,4 juaren.

Histoore

At lun wiar en spoons kolonii, wat 1968 suwereen wurd.

A föörmaaner faan't regiaring sant suwereniteet san:

  • Francisco Macías Nguema (1968–1979)
  • Teodoro Obiang Nguema Mbasogo (1979-[2])

Politiik

Ekwatoriaal-Guinea as en republiik. A president faan't lun sant 1979 as Teodoro Obiang Nguema Mbasogo.

Bütjenpolitiik

Ekwatoriaal-Guinea as sant 12. Nofember 1968 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen an sant 12. Oktuuber 1968 faan det Aafrikoons Unioon. At lun as uk lasmoot faan at Gemianskap faan a Lunen faan det Portugiisk Spriik.

Wiartskap

At weering faan't lun as de madelaafrikoons CFA-Franc, wat faan det Madelaafrikoons Sentraalbeenk ütjbroocht wurt.

Futnuuten an Kwelen

  1. www.citypopulation.de
  2. Faan 1982 üüs president.

This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.