Ekwatoriaal-Guinea
Ekwatoriaal-Guinea [ɛkvatoˈri̯a:l giˈne:a], amtelk Republiik Ekwatoriaal-Guinea (üüb Spoonsk: Guinea Ecuatorial an República de Guinea Ecuatorial, üüb Fraansöösk: Guinée équatoriale an République de Guinée équatoriale, üüb Portugiisk: Guiné Equatorial an República da Guiné Equatorial) as en stoot uun a maden faan Aafrika. Uun a nuurd faan’t festlun faan’t stoot lei Kameruun, uun a süüd an uast Gabuun an uun a waast det Golf faan Guinea. Ian faan a eilunen faan’t lun, Annobón, leit 156 km tu a suud faan a Ekwaator, man dön öler eilunen leien tu a nuurd diarfaan. At lun hee 1.222.442 lidj (2015)[1]. At hoodsteed as Malabo.
Tekst üüb Fering |
Geografii
Koord faan Ekwatoriaal-Guinea |
Geograafisk Laag
Ekwatoriaal-Guinea leit twesken 03° 47' an 01° 28' (faan a nuurd tu a süüd) an 5° 37' an 11° 20' (faan a waast tu a uast). At lun as tretanjsis letjer üüs Tjiisklun. At lun hee en festlun, Río Muni, tau grat eilunen, Bioko an Annobón, an föl letjer eilunen.
At lun dialt üüb at festlun grensen mä tau lunen. Det lingst grens (345 km) faan Ekwatoriaal-Guinea wurd mä Gabuun an det kurtst (183 km) mä Kameruun diald.
Berger
Berger uun Ekwatoriaal-Guinea san: de Pico Basilé Berig (3011 m; hi leit üüb det Bioko Eilun), de Pico Biaó Berig (2009 m), de Pico Quioveo Berig (598 m), de Pico Lago Berig (525 m), de Pico Do Fogo Berig (435 m) an de Quepuchin Berig (228 m).
Indialing faan Ferwalting
Ekwatoriaal-Guinea hee sööwen prowinsen.
Prowins | Grate (km2) |
Lidj (2015) |
Hoodsteed | Koord | |
---|---|---|---|---|---|
1 | Annobón | 17 | 5232 | San Antonio de Palé | |
2 | Bioko Norte | 776 | 299.836 | Malabo | |
3 | Bioko Sur | 1241 | 34.627 | Luba | |
4 | Centro Sur | 9931 | 141.903 | Evinayong | |
5 | Kié-Ntem | 3943 | 183.331 | Ebebiyín | |
6 | Litoral | 6665 | 366.130 | Bata | |
7 | Wele-Nzas | 5478 | 191.383 | Mongomo |
Befölkring
Spriiken
Dön amtelk spriiken faan Ekwatoriaal-Guinea san Spoonsk, Fraansöösk an Portugiisk.
Biljing
At lun hee bluat ian huuchskuul: det Natschunaal Uniwersiteet faan Ekwatoriaal-Guinea.
Sünjhaid
Wüfen raage uun't madel en ääler faan 59,6 juaren, an maaner ian faan 57,4 juaren.
Histoore
At lun wiar en spoons kolonii, wat 1968 suwereen wurd.
A föörmaaner faan't regiaring sant suwereniteet san:
- Francisco Macías Nguema (1968–1979)
- Teodoro Obiang Nguema Mbasogo (1979-[2])
Politiik
Ekwatoriaal-Guinea as en republiik. A president faan't lun sant 1979 as Teodoro Obiang Nguema Mbasogo.
Bütjenpolitiik
Ekwatoriaal-Guinea as sant 12. Nofember 1968 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen an sant 12. Oktuuber 1968 faan det Aafrikoons Unioon. At lun as uk lasmoot faan at Gemianskap faan a Lunen faan det Portugiisk Spriik.
Wiartskap
At weering faan't lun as de madelaafrikoons CFA-Franc, wat faan det Madelaafrikoons Sentraalbeenk ütjbroocht wurt.