Kariibisk spriaken

Kariibisk spriaken san en spriakfamile uun't nuurden faan Süüdameerikoo. Jo wurd faan Kariiben snaaket.

Tekst üüb Öömrang


Kariibisk spriaken uun Süüdameerikoo mä tuup 2000 spreegern.

A Kariiben haa föör hunerten faan juaren a minsken üüb a Letj Antilen ferdrewen. Diar haa iar a Arawak lewet. Man det Arawakisk spriak hää ham stark mä't Kariibisk fermisket, an sodenang as diar det Eilun-Kariibisk apwoksen. Eegentelk hiart det oober ei tu't Kariibisk, man tu't Maipuurisk (Arawakisk). At Eilun-Kariibisk as bit uun a 1920er juaren snaaket wurden. Daalang as't ütjstürwen.

Nai mä't Eilun-Kariibisk as oober Garifuna (Igneri), an det woort üüb ingelsk "Caribe" of "Black Carib" näämd.

Daalang san diar man letj sköölen faan't Kariibisk auerblewen; 29 spriaken wurd faan tuup 2000 minsken snaaket.

Nuurdkariibisk spriaken
  • Coyaima
  • Japrería
  • Yukpa
  • Pemon
  • Akawaio
  • Patamona
  • Macushi (Makushi)
  • Atruahí
  • Sikiana
  • Salumá
  • Waiwai
  • Akurio
  • Apalaí
  • Trió
  • Wayana
  • Karib
  • Arára, Pará
  • Txikão
  • Mapoyo
  • Panare
  • Yabarana

Süüdkariibisk spriaken
  • Carijona
  • Hixkaryána
  • Kaxuiâna
  • Maquiritari
  • Bakairí
  • Kuikúro-Kalapálo
  • Matipuhy
  • Yarumá

Literatuur
  • Ernst Kausen: Die Sprachfamilien der Welt. Teil 2: Afrika – Indopazifik – Australien – Amerika. Buske, Hamborag 2014, ISBN 978-3-87548-656-8 (Kapitel 14).
This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.