Dschibuuti
Dschibuuti [dʒiˈbuːti], amtelk det Republiik faan Dschibuuti (üüb Araabsk: جيبوتي Jībūtī an جمهورية جيبوتي Jumhūriya Jībūtī, üüb Fraansöösk: Djibouti an République de Djibouti, üüb Somaali: Jabuuti an Jamahuuriyada Jabuuti, üüb Afar: Gabuuti an Gabuutih Ummuuno) as en lun uun a uast faan Aafrika. Uun a nuurd leit Eritrea, uun a waast an süüd Ethioopien, uun a süüduast Somaalia an uun a uast lei det Ruad Sia an a Golf faan Aaden. At lun hee 818.159 lidj (2009)[1]. At hoodsteed as Dschibuuti.
Tekst üüb Fering |
Geograafi
|
Geograafisk Laag
Dschibuuti leit twesken 12° 43' an 10° 56' (faan a nuurd tu a süüd) an 41° 46' an 43° 25' (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi füftanjsis letjer as Tjiisklun.
At lun dialt grensen mä trii lunen. Det lingst grens (337 km) faant lun wurt mä Ethioopien an det kurtst mä Somaalia diald. Det dialt uk en 113 km lung grens mä Eritrea.
A eeg faan’t lun as 314 km lung. Hi lingt faan de Doumeira Kap uun a nuurd hen tu det letj steed Loyala uun a süüd.
Berger
Berger uun Dschibuuti san: de Gâgou Berig (2028 m), de Musa Ālī Terara Berig (2021 m), de Mêgo Aroug Berig (1694 m), de Agôgittou Berig (1382 m), de Data San Berig (1323 m), de Sôfe Berig (1289 m), de Sîḏa Berig (1226 m), de Dakkari Berig (1119 m), de Hémed Berig (1103 m) an de Koulâmalé Berig (922 m).
Eilunen
Eilunen uun Dschibuuti san (faan a nuurd tu a süüd): det Doumeira Eilun, de Kallîda Eilun, dön Sööwen Breler Eilunen, det Moucha Eilun, dön Maskali Eilunen, det Abou Maya Eilun (wat bi a iingung tu de Goubet Sii leit), det Boutres Eilun an det Biley Blax Eilun (of Warramous Eilun).
Indialing faan Ferwalting
Dschibuuti hee seeks regiuunen (üüb Araabsk: أَقَالِيم ʾaqālīm, üüb Fraansöösk: régions) wat iin uun distrikten diald wurd.
Regiuun | Grate (km²)[2] | Lidj (2009)[3] | Hoodsteed | Koord |
---|---|---|---|---|
Ali Sabieh | 2200 | 86.949 | Ali Sabieh | |
Arta | 1900 | 42.380 | Arta | |
Dikhil | 7000 | 88.948 | Dikhil | |
Dschibuuti Steed | 200 | 475.322 | Dschibuuti | |
Obock | 4700 | 37.856 | Obock | |
Tadjourah | 7000 | 86.704 | Tadjourah |
Kliima
Kliimatabel för Dschibuuti Steed, Dschibuuti
Efter: wetterkontor.de |
Befölkring
Spriiken
Dön amtelk spriiken faan Dschibuuti san Fraansöösk an Araabsk.
Biljing
Det iansig huuchskuul uun't lun as det Uniwersiteet faan Dschibuuti.
Sünjhaid
Wüfen raage uun't madel en ääler faan 68,8 juaren, an maaner ian faan 64,6 juaren[4].
Politiik
Dschibuuti as en republiik. A president sant 1999 as Ismaïl Omar Guelleh.
Bütjenpolitiik
Dschibuuti as sant 20. September 1977 lasmoot faan dön Feriand Natschuunen an sant 27. Jüüne 1977 faan det Aafrikoons Unioon.
Wiartskap
At weering faan't lun as de Dschibuuti-Franc, wat faan det Sentraalbeenk faan Dschibuuti ütjbroocht wurt. Üüb a HDI-indeks stäänt det lun üüb plaats 171 faan 187[5]. Uun't juar 2018 hed at lun en BIP faan amanbi 2,9 biljuunen US-Dooler[6].
Kwelen
- www.citypopulation.de
- www.citypopulation.de
- www.citypopulation.de
- Human Development Report Office: Djibouti – Country Profile: Human Development Indicators, ufrepen di 31. August 2020
- Human Development Reports: Djibouti, United Nations Development Programme
- unstats.un.org