Burjaatien
Burjaatien, amtelk Republiik Burjaatien (üüb Burjaatisk: Буряад Улас Burjaad Ulas [bʊˈrʲɑːt ʊˈlɑs], üüb Rüs: Респу́блика Буря́тия Respúblika Burjátija [rʲɪsˈpublʲɪkə bʊˈrʲætʲɪjə]) as en republiik uun Rüslun. At republiik leit sant 2018 uun de Fiaruastrüslun Bundesdistrikt. Uun a nuurd leit det Irkutsk Prowins, uun a uast an süüduast det Transbaikaalien Regiuun, uun a süüdwaast at Mongolei an uun a waast Tuwa. Det hee 983.273 lidj (2019)[1]. At hoodsteed faan't republiik as Ulan-Ude.
Tekst üüb Fering |
Geografii
A Baikalsia leit uun a waast faan't republiik. En letjer sia, de Gusinojesia, leit nai bi Ulan-Ude.
Berger
A huuchst ponkt faan't republiik as de Munku-Sardyk Berig (3491 m).
Struumer
- Bargusin, Irkut, Kitoj, Oka, Selenga, Uda, Boower Angara, Witim.
Kliima
Burjaatien hee en kontinentaalkliima mä warem somern an lung, kul wontern. Twesken somer an wonter as en ferskeel faan amanbi föftig graad. Froostfrei as't sowat faan maden April bit maden Oktuuber.
Ulan-Ude | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kliimadiagram | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Temperatüür, Rin of Snä uun Ulan-Ude, Burjaatien
Efter: Roshydromet |
Steeden
Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san:
# | Steed | Lidj (2010)[2] | Koord | |
---|---|---|---|---|
1 | Ulan-Ude | 404.426 | ||
2 | Sewerobaikalsk | 24.929 | ||
3 | Gusinoosjorsk | 24.582 | ||
4 | Kjachta | 20.024 | ||
5 | Selenginsk | 14.546 | ||
6 | Sakamensk | 11.524 | ||
7 | Onochoj | 10.689 | ||
8 | Taksimo | 9438 | ||
9 | Ust-Bargusin | 7173 | ||
10 | Kamensk | 7160 |
- Öler steeden: Babuschkin, Jantschukan, Kitschera.
Iindialing faan Ferwalting
Steeddistrikten:
- Sewerobaikalsk (I)
- Ulan-Ude (II)
Distrikten:
- Bargusin (1)
- Baunt-Ewenki (2)
- Bitschura (3)
- Chorinsk (21)
- Dschida (4)
- Iwolginsk (8)
- Jerawna (5)
- Kabansk (9)
- Kischinga (10)
- Kjachta (12)
- Kurumkan (11)
- Muchorschibir (14)
- Muja (13)
- Oka (15)
- Pribaikalski (16)
- Saigrajewo (6)
- Sakamensk (7)
- Selenginsk (18)
- Nuurd-Baikal (17)
- Tarbagatai (19)
- Tunka (20)
Befölkring
A Burjaaten bekeen jo fööraal tu a Buddhismus.
Kultüür
Skriiwern:
|
|
|
Histoore
- Burjaat-Mongools Autonoom Sowjet Sotsialistisk Republiik uun det Rüs SFSR (1923-1958)
- Burjaat Autonoom Sowjet Sotsialistisk Republiik (1958-1992)
- At Republiik Burjaatien (1992-)