Blud

At Blud (latiinsk Sanguis, ualgreks αἷμα haima) as en luupen orgaan uun't lif faan wäärlisdiarten, an sodenang uk faan a minsk. At hart pompet at blud auer a kreisluup troch't lif. Diarbi auernamt det blud flook leewentswichtag apgoowen. Woksen minsken haa fiiw bit sääks liter blud uun hör äädern.

Tekst üüb Öömrang

Faan lachts to rochts:
Ruad blud'sel (Erythrozyt)
Bludplaatje (Thrombozyt)
Witj blud'sel (Leukozyt)

Uun't blud san bludplasma, bludselen an en liasang faan weeder, soker, lipiiden (fäät), witamiinen, diar tu a selen hen broocht wurd, an diar kööldioksiid an stoofwakselprodukten apnem.

Uun't bludplasma san proteiinen an ionen faan Naatrium, Kloor, Kaalium, Magneesium, Fosfoor an Kaltsium.

Tu a bludselen hiar a ruad bludselen (Erythrozyten), diar auer hör hämoglobin ööder selen mä Sürstoof fersurge, witj bludselen (Leukozyten), diar för't imuunsüsteem tustendag san, an bludplaatjin (Thrombozyten), diar för't blud stiiwrin surge.