Austraalien

Austraalien (ingelsk an latiinsk Australia,([ɒˈstɹeɪljə], [əˈstɹeɪljə], [əˈstɹæɪljə], [əˈstɹæɪliːə], [əˈstɹæɪjə] of [əˈstɹɛliːə] ) det komt faan latiinsk terra australis ‚süüdelk lun‘; amtelk nööm Commonwealth of Australia) as det sääkstgratst lun üüb a eerd. Uun't süüduasten leit Nei-Sialun, uun't nuurden lei Indoneesien, Uast-Timor, Waast-Nei-Guinea an Papua-Nei-Guinea. Uk en dial faan Antarktikaa hiart tu Austraalien.

Tekst üüb Öömrang


Commonwealth of Australia

Commonwealth faan Austraalien

Flagge Australiens
Flagge Australiens
Wappen Australiens
Wappen Australiens
Flag Woopen
Woolspröök: nään
iar: Advance Australia („Fööruun, Austraalien“)
Amtelk spriak Ingelsk (de facto)
Hoodstääd Canberra
Stootsfurem Parlamentaarisk monarchii
Regiarangsfurem Parlamentaarisk demokratii
Stootsbaas Könang Kaarl III.

fertreeden faan generaalguwernöör
David Hurley

Regiarangsbaas Iarst minister Anthony Albanese (ALP)
Grate (6.) 7.692.030 km²
Iinwenern (52.) 25.324.713 (5. April 2019)[1]
Iinwenern per km² (191.) 3,1 Iinw./km²
BIP
  • Totaal (nominaal)
  • Totaal (PPP)
  • BIP/Iinw. (nominaal)
  • BIP/Iinw. (PPP)
2011[2]
  • $ 1.488 miljarden (13.)
  • $ 914 miljarden (18.)
  • $ 65.477 (6.)
  • $ 40.234 (15.)
HDI 0,929 (2.)[3]
Münt Austraalisk Dooler (AUD)
Suwereniteet 1. Janewoore 1901
Natsionaalhümne Advance Australia Fair
Natsionaalfeierdai Australia Day; 26. Janewoore
Tidjsoon UTC+8, UTC+9:30, UTC+10, UTC+10:30 an UTC+11
Autokääntiaken AUS
TLD .au
Tilefoonföörwool +61

Geografii

Koord

Stääden

Dön tjiin gratst stääden uun't lun san:

#StäädLidj (2016)[4]
1Sydney4.321.534
2Melbourne4.196.201
3Brisbane2.054.616
4Perth1.874.577
5Adelaide1.165.639
6Gold Coast600.334
7Canberra an Queanbeyan432.141
8Newcastle322.279
9Central Coast307.740
10Wollongong261.897

Iindialang

Bundesstoot/TeritooriumHoodstääd
Western Australia (WA)Perth
Northern Territory (NT)Darwin
South Australia (SA)Adelaide
Queensland (QLD)Brisbane
Torres-Strait-Eilunen (tu QLD)
New South Wales (NSW)Sydney
Lord-Howe-Eilunen (tu NSW)
Australian Capital Territory (ACT)Canberra
Jervis Bay Territory (JBT)
Victoria (VIC)Melbourne
Tasmaanien (TAS)Hobart
Macquarie-Eilun (tu TAS)
RegiuunBütjenlunen
Indik Ashmore- an Cartier-Eilunen (ACI)
Kokos-Eilunen (CCK)
Jul-Eilun (CXR)
Pasiifik Koralensia-Eilunen (CSI)
Norfolk-Eilun (NFK)
Antarktis Austraalisk Antarktis Teritoorium
Heard an McDonald-Eilunen (HMD)

Politiik

Det Nei Parlamentshüs (sant 1988)

Austraalien as en konstitutsionel monarchii. Det natsionaal parlament faan't lun (üüb Ingels: Federal Parliament) hee tau hüsing: at Representantenhüs an a Senaat. At Representantenhüs liket a Bundesdai an a Senaat liket a Bundesriad.

Det natsionaal wool (üüb Ingels: Federal Election) as aal trii juar. At letst wool wiar de 21. Mei 2022. At representenhüs hee nü 151 woolkreiser.

Austraalien as uk en bundesstoot. Arkes bundeslun hee sin aanj parlament.

Austraalien as sant 1931 lasmoot faan det Commonwealth of Nations.

At lun as lasmaat faan AUKUS (Australia, United Kingdom an United States), en militeerbündnis mä det Ferianigt Köningrik an dön Ferianigt Stooten.

Wiartskap

Uun't juar 2017 woon Austraalien 105.2 miljarden kubikmeetern faan eerdgas. At lun as üüb det njüügenst stääd faan lunen, wat eerdgas wan.

Luke uk diar

Commons Commonskategorii: Austraalien – Saamlang faan bilen of filmer
Wikiatlas Wikimedia Atlas: Austraalien – Geograafisk an histoorisk koorden

Ferwisang efter bütjen

Wääblink-kataloog tu Austraalien uun't Curlie Project (iar:DMOZ, üüb huuchsjiisk)

Futnuuten

  1. Australian Bureau of Statistics (Hrsg.): Home, Population clock. (Stant: 5. April 2019).
  2. World Economic Outlook Database, April 2012 faan a Internatjunaal Müntfond
  3. Human Development Report Office: Australia – Country Profile: Human Development Indicators
  4. Australian: Urban Centers, citypopulation.de

This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.