Atol

En atol as en muar of maner trinj struktuur uun't weeder, miast en koralenrab. Maden uun as en laguun. Det wurd komt faan't Dhivehi, det spriak faan a Malediiwen (އަތޮޅު atolhu). Üüb det koralenrab stun en rä faan smääl eilunen, jo het miast Motu, det polyneesk wurd för eilun. Uun det laguun san flooksis noch rester faan en wulkaan tu sen.

Tekst üüb Öömrang


Loftbil faan en atol

Apwaaksen

Teorii faan Darwin

En atol wääkst efter en teorii faan Charles Darwin (1809–1882) trinjam en wulkaan ap. Di wulkaanberag saket ütj ünlik grünjer suutjis uf, man a stiankoralen trinjam waaks leewen huuger ap. Tuleetst as di berag goorei muar tu sen, man a koralen san leewen huuger an huuger apwoksen.

Laag

Atolen kem bluas uun a troopen föör, ei nuurdermuar faan 28° 24’ n. Br. (Kure-Atol), an ei süüdermuar faan 24° 41’ s. Br. (Ducie-Atol).

Bispalen

  • Bikini-Atol, Marshalleilunen
  • Eniwetok, Marshalleilunen
  • Bassas da India
  • Nukunonu, Fakaofo, Atafu, Tokelau
  • Bora Bora, Fransöösk Polyneesien

Luke uk diar

Commons Commonskategorii: Atol – Saamlang faan bilen of filmer
This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.