Maipuurisk

A Arawak spriaken san en spriakfamile uun Süüdameerikoo an a Kariibik. Det eegentelk Arawak as man ian faan amanbi 60 spriaken uun det spriakfamile, man hat hää det famile a nööm den. Am det ei trochenööder tu bringen, snaaket am daalang faan Maipuurisk, wan am det hialer spriakfamile ment.

Tekst üüb Öömrang


Arawak spriaken uun Süüdameerikoo:
Nuurd-Arawak (laachtblä) an
Süüdwaast-Arawak (jonkblä).

Iindialang
Maipuurisk
  • Zentraal-Maipuurisk (nuurdelk Mato Grosso uun Brasiilien)
    • Mehináku
    • Parecís
    • Saraveca
    • Enawené-Nawé
    • Waurá
    • Yawalapití
  • Uast-Maipuurisk (bi't nuurdelk Atlantik-küst faan Brasiilien)
    • Palikúr
  • Nuurd-Maipuurisk (nuurden faan a Amazonas)
    • Kariibisk Skööl I
      Lokono (Fäästlun)
      Taíno (Eilunen)
    • Kariibisk Skööl II
    • Banlun-Skööl I (süüdelk Venezuela)
      • Baniva
      • Maipure
      • Yavitero
    • Banlun-Skööl II (Llanos de Orinoco, fööraal Kolumbien)
      • Achagua
      • Piapoco
    • Banlun-Skööl III (nuurdwaastelk Amazonas)
      • Baniwa (Brasiilien)
      • Cabiyarí (Kolumbien)
      • Guarequena (Venezuela)
      • Curripaco (Kolumbien)
      • Tariano (Brasiilien)
    • Banlun-Skööl IV ("Amazoonisk")
      • Baré (Venezuela)
      • Carútana (Brasiilien)
      • Guipunave (Brasiilien)
      • Ipeka-Tapuia (Brasiilien)
      • Manau (Brasiilien)
      • Mandahuaca (Venezuela)
      • Resígaro (Peru)
      • Tubarão (Brasiilien)
      • Uainuma (Brasiilien)
      • Yucuna (Kolumbien)
      • Yabaâna (Brasiilien)
    • Wapishana-Skööl (süüdelk Guyana an Brasiilien)
      • Atorada (Guyana)
      • Mapidian (Brasilien)
      • Wapishana (Guyana)
  • Süüd-Maipuurisk
    • Süüdelk Skööl I (Boliiwien)
      • Baure
      • Ignaciano
      • Paunaka
      • Trinitario
    • Süüdelk Skööl II (Brasiilien)
      • Guana
      • Terêna
    • Föör-Anden Skööl (Peruu)
      • Ashéninka Pajonal
      • Asháninka
      • Caquinte
      • Nanti
      • Ashéninka, Ucayali-Yurúa
      • Ajyíninka Apurucayali
      • Ashéninka, Pichis
      • Ashéninka, Süd-Ucayali
      • Machiguenga
      • Nomatsiguenga
      • Ashéninka Perené
    • Purus-Skööl (Brasiilien an Peruu)
      • Apurinã
      • Mashco Piro
      • Iñapari
      • Machinere
      • Yine
    • Ünseeker (Brasiilien)
      • Irántxe
  • Waast-Maipuurisk (Peruu)
    • Yanesha'
    • Chamicuro
  • Ünseeker
    • Mawayana

Literatuur
  • Ernst Kausen: Die Sprachfamilien der Welt. Teil 2: Afrika – Indopazifik – Australien – Amerika. Buske, Hamborag 2014, ISBN 978-3-87548-656-8, S. 973–985.
This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.